Veebipäevik

Selgusid rattaristsõna võitjad

teisipäev, 27. veebruar 2007

Täna loosisime välja Rattalehes ilmunud ristsõnale õigesti vastanute sest võitjad. Peaauhinna - dvd mängija võitis Sirje Lasnamäelt Mahtra tänavalt. loos.jpg

Lohutusauhinnad kruusi ja teepaki võitsid:

  1. Ele Tammsaare teelt
  2. Valentina Akadeemia teelt
  3. Robert mobiilinumbriga 562..
  4. Antonina Sütiste teelt
  5. Taissia Liivalaia tänavalt
  6. Sven Nulu tänavalt
  7. Dagmar Kentmanni tänavalt
  8. Aino Mooni tänavalt
  9. Liilja Räägu tänavalt
  10. Vassili mobiilinumbriga 581..

kirjad.jpgKõigi võitjatega võetakse ühendust ning auhinnad tuuakse lähipäevil kokkulepitud kohta. Õige vastus oli "Soov teha head" ja "Paneme asjad liikuma". Kokku saatis oma vastused üle paarisaja lugeja, kõik nad osalesid loosimises.

 

kommentaare: 0

Käikude külastamiseks varuge aega

esmaspäev, 26. veebruar 2007

Pühapäeval avasime lõpuks Ingeri ja Rootsi bastioni käigud. Suured tänud kõigile töö- ja asjameestele ning eelkõige linnakodanikele, sest Inimesed_kaigus.jpgväike segadus nii suure rahva hulga juures käib ju asja juurde. Kirjutasin neist käikudest ka mõni aeg tagasi siinsamas, kuid nii osavõturohke ja positiivne emotsioon tõesti üllatas. Esimesel päeval käis maa-all üle 3000 inimese. Meie kultuuriväärtuste ameti ja linnamuuseumi giidid olid esialgu arvestanud, et tuleb umbes 300 inimest. Olenemata suhteliselt külmast ilmast, näitab nii suur külastajate arv, et huvi linnas avatavate uute atraktsioonide ja ukse_ees.jpgajaloo vastu on suur. Seda nii kodanike kui ka külaliste seas. Lohutuseks neile, kes esimestel päevadel kohe ekskursioonile ei saanud - praegu on veel puudu stendid ja infotahvlid, kõik need väljapanekud on tegemisel ja peagi saavad ka need üles. Veel sel aastal on kavas käigud ühendada Kiek in de Kökiga, et siis peasissekäik oleks juba sealtkaudu. Põnevaid avastamisi neile, kes seal veel käinud ei ole.

kommentaare: 0

Sünnipäevalaps – oled virk ja kraps!

laupäev, 24. veebruar 2007

Vabariigi aastapäev algas minu jaoks traditsiooniliselt varahommikul - kui päikese tõusul oma majale lipu heiskasin.

Kaitsejõudude paraad jäi kahjuks küll külma tõttu ära, ent üliõpilased - nii praegused kui endised, trotsisid külma ja sammusid lippude lehvides Raekoja platsilt Toompeale.

est_flag_1_.gifPidin korporantide üritusel üliõpilaste tava kohaselt jooma kiiruse/sõpruse peale õlut (alkoholivaba), tegin seda küll juba kolmandat korda, aga jäin ajaliselt siiski alla. Samas sai asi TEHTUD.

Mulle meenus iidse Raekoja trepil seistes täpselt aasta tagune üritus, kui lubasin, et 2007. aasta veebruariks saab üliõpilasmaja avatud. Ma ei pidanud oma sõnu sööma, sest avasime eile koos tudengitega Raekoja platsil üliõpilasmaja läbi mitme korruse.

Käin täna linnavalituses ringi ja soovin tänada kõiki külastajaid, kes tulid meie lahtiste uste päevadele. On üllatavalt palju inimesi ja asiseid küsimusi.

Täna on tõesti tihe päev. Kell 13 on vabariigi aastapäeva tähistamine Nõmme Kultuurikeskuses. Nõmmel olen lasteaias ja koolis käinud ning Nõmme on minu koduks olnud üle 20 aasta. Seepärast on sealne aktus mulle eriti tähtis.

Pärastlõunal on Jüriöö pargis aastapäeva üritus, kus kell 14 süüdatakse traditsiooniline vabadustuli ning kõigile kohalviibijaile pakutakse sõdurisuppi. Hea tunne on, et see park on nüüd lõpuks valmis, koos oma 30 meetrise tuletorniga.

.. ja siis algab sõit Tartu poole, kus on Vabariigi presidendi vastuvõtt.

Tore, et Tallinnas on täna lehvimas väga paljudel majadel sini-must-valged lipud, mis muudab meie kodulinna auväärsemaks ja kaunimaks. Tänan teid ja soovin, et tähistaksite tänast vabariigi sünnipäeva koos pere ja lähedastega.

 

kommentaare: 0

Tallinn on tudengisõbralik linn

teisipäev, 20. veebruar 2007

Eestis on suurusjärgus 68 tuhat üliõpilast. Tallinnas õpib neist ca 43 tuhat. Kui Tartu kohta öeldakse, et see on üliõpilaslinn, siis Tallinna tudengid on mulle öelnud, et hoopis Tallinna võiks nimetada tudengite linnaks. Miks ka mitte?

Täna on selleks kõik eeldused olemas. Mõned näited:

- Oleme mitmed aastad toetanud üliõpilaste kevad- ja sügispäevi ning pean õigeks, et sellised sündmused linna üritustekalendris on igati vajalikud.

- Eelmise aasta alguses tõusis päevakorda väga tõsine probleem ühiselamutest ja nende kehvast olukorras. Kohtusin pärast seda mitmel korral nii ülikoolide rektorite, kui üliõpilasorganisatsioonidega. Ütlesin toona ja ütlen ka täna, et linn on valmis riigile appi tulema ja ka uute ühiselamute rahastamises osalema vähemalt 10%-ga. 2006. aasta kolmandas lisaeelarves eraldasime 8 miljonit krooni ja selle aasta eelarves samuti 8 miljonit krooni.

- 23. veebruaril, Vabariigi aastapäeva eel, avame Raekoja platsil Tudengimaja. Kell 13 on kõik praegused ja endised üliõpilased oodatud avamisele. Mängib muusika, peetakse kõnesid ja on üllatused.

Need olid vaid kolm näidet koostööst ja pean õigeks, et see koostöö jätkuks. Igal juhul tahab Tallinn olla tudengisõbralik linn.

kommentaare: 1

Hea uudis noortele peredele

esmaspäev, 19. veebruar 2007

Kolmapäeval alustame Tallinnas uue lasteaia ehitusega. Nimelt Tehnika tänava lasteaed saab nurgakivi. Seda sündmust võime nimetada ka programmi "Lasteaiakoht igale lapsele" reaalseks elluviimiseks.

Kuid siinkohal saan Teile väita, et see on alles esimene samm probleemi lahendamisel. Juba käesoleval aastal loome juurde üle kahekümne ETV_laululapsed_vaike.jpguue rühma. Alustame kolme lasteaia ehitusega, millest üks (Tehnika tänava lasteaed) ka tänavu valmis saab. Samuti on selle aasta eelarves olemas veel lisaks kahe uue lasteaia projekteerimise rahad.

Ma ei tahagi väita, et eelmises lõigus loetletud teod lasteaiajärjekorrad kaotaks. Kindlasti tuleb koostööd teha ka eralasteaedadega. Olen kohtunud eralasteaedade esindajatega ja kokku leppinud, et kuna me alustame juba märtsis järgmise aasta eelarve tegemist, siis räägime läbi ka nendega, et kui linn tõstab pearaha lapse kohta, siis mis see tähendab lapsevanemale ja kui palju ikkagi linn eralasteaedu toetama peaks.

kommentaare: 0

Ooperit, me ooperit, me armastame ooperit…

reede, 16. veebruar 2007

Täna tähistab ooper kui kunstitegemise vorm oma 400. sünnipäeva. Sel puhul korraldas Rahvusooper Estonia kultuurikonverentsi. Käisin ka mina seal rääkimas, eeskätt küll Tallinna 2011. aasta kultuuripealinna kontekstis.

eri_naerab.vaike.jpgRääkides oma esimesest ooperielamusest, meenub, kui käisime koos emaga vaatamas etendust äKorstnapühkijaö. Seal on üks koht, kus poiss jääb korstnasse kinni. See tundus tollel hetkel nii hirmus, et sellega minu etendus ka lõppes.

O(o)peri nime seostakse Eestis ka jalgpalliga. Iga väikese jalgpallihuvilise poisi unistus on saada temasarnaseks väravakütiks. Olles jalgpallistaadionil rahvusmeeskonna võistlustele kaasa elamas, kostub sageli fännide leerist laul äMe O(o)perit, me O(o)perit, me armastame O(o)peritö. Öeldakse ju, et eestlased on laulurahvas. Loodan, et ka nende jalgpallisõprade seas, kes jalgpallistaadioni koondise mängude puhul pea pilgeni täidab, jätkub teatri ja tõsise muusika austajaid. Rahvusooperi lavastused on kõik väärt, et neid külastada.

kommentaare: 0

Olgu mul parem sada sõpra kui sada krooni

kolmapäev, 14. veebruar 2007

Sõbrapäev on üks toredamaid päevi aastas. Ma olen väga õnnelik inimene, kuna mul on tõelisi sõpru. Sõbrad on mulle alati väga olulised olnud ja mitmetega seob meid peaaegu terve elu väldanud sõprus, mis on alguse saanud kas lapsepõlvekodukandist Nõmmelt või kooliaegsest trennist. Väikseim asi, millega saad oma sõpru nende olemasolu eest tänada, on pühendada neile päev. Kindlasti ei unusta ma sellel päeval ka oma lemmiklooma, koera nimega Karu.

Toreda sõbrapäeva aga on ettevalmistanud ka minu kolleegid linnavalitsusest. Nimelt korraldatakse kümneks minutiks kõikidest töötajatest sõbrapäevakett, mis ulatub läbi terve maja, esimeselt korruselt seitsmendale. Võtan sellest kindlasti osa.

Soovitan kõikidele inimestele: võtke sel päeval mahti teha midagi toredat ja sõbralikku, midagi, mis tooks killukese päikest meie halli talvesse.

kommentaare: 1

25. veebruaril avame Tallinnas unikaalsed käigud

teisipäev, 13. veebruar 2007

Julgen väita, et pühapäev, 25. veebruar on Tallinnale tähtis päev. Avatakse 380 meetrit maa-aluseid käike. Käigud on ainulaadsed kogu Euroopas ja kannavad Ingeri-Rootsi bastioni nime ning asuvad otse linna südames.

trepp_ylaltvaates.jpgTänaseks on lõppenud bastionikäikude ehitustööd. Paigaldatud on ventilatsioon, valgustus- ja tuletõrjesüsteemid. Käikudesse tuleb ajalugu tutvustav väljapanek ning käigud ühendatakse omavahel lõpuks Kiek in de Köki ja linnamüüri vahel. Olen ise ka mitmel korral käikudes käinud ja vaatepilt, mis seal avaneb, on muljetavaldav. Arvan, et sellest tekib Tallinnale uus vaatamisväärsus, millega üha uusi turiste siia meelitada.

Kultuuriväärtuste amet koostöös Linnamuuseumiga on hetkel välja töötamas täpset ekskursioonide kava, millal ja mis kell ringkäigud toimuma hakkavad. Igal juhul, esimesel päeval, on uudistamine kõigile tasuta ja avatud kella 11-17-ni.

Seadkem siis juba veebruari lõpus sammud Tallinna uue vaatamisväärsuse poole, kus sajandeid tagasi kaitsti linna, nõukogude ajal oli varjend ja taasiseseisvumise aja alguses elasid kodutud. Põnev on see kõigile - tükike ajalugu.

Kogunemine on Linda kuju juures Toompeal. Grupid sisenevad käikudesse iga poole tunni tagant kuni 17.00-ni, seega ei ole vaja kohe kell 11.00 järjekorda minna.

kommentaare: 1

Üks näide koostööst

neljapäev, 8. veebruar 2007

Esmaspäeval allkirjastame aastaid töös olnud ning linnaelanikele äärmiselt olulise koostöölepingu Tallinna Linnavalitsuse, AS Eesti Raudtee ja Põhja-Eesti Päästekeskuse vahel. Minu teada on see Eestis esmakordne, et selline kolmepoolne leping sõlmitakse. Tean, et ka Tartu linnal on sarnane ettevõtmine peagi plaanis.

Kõnealuse lepingu järgi peavad selle osapooled tegema tihedat koostööd raudteel veetavate ohtlike kaupade riskide hindamisel, õnnetuste ennetamisel ning nendeks valmistumisel. Näiteks korraldame regulaarselt kriisireguleerimisalaseid õppuseid ja koostöökoolitusi kriisikomisjonide, kriisireguleerimise meeskondade ja -reageerijate tasemel. Teisisõnu - raudteede ligiduses elavad linnaelanikud võivad nüüd kergemalt hingata - nende elukeskkond võetakse tulevikus tunduvalt suurema turvakontrolli alla kui seni.

Suurteks edusammudeks ohtlike veostega võitlemisel pean ka seda, et lepingu järgi peab Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringute koostamisel arvestama Kopli ja Ülemiste kaubajaamade piirkonnas veetrasside rajamisel võimalusega rajada täiendavaid tulekustutamiseks vajalikke veevõtukohti raudtee piirkonda. Ülemiste kaubajaama ohutumaks muutmiseks viib Eesti Raudtee lõpule piirdeaia ehituse. Üheskoos rongid.jpgkaardistatakse raudteeliiklusest lähtuva müra ja vibratsiooni tase linna läbival raudteel ning Kopli ja Ülemiste kaubajaamades.

Oluline edasiminek on ka see, et edaspidi on Eesti Raudtee käsutuses olevat päästetehnikat ja -varusid võimalik kokkuleppel kasutada nii Põhja-Eesti Päästekeskusel kui ka linna kriisireguleerimise struktuuridel ning seda ka raudteed mittepuudutavate õnnetuste likvideerimisel. Samuti teeme Eesti Raudteega koostööd linna piires asuvate raudtee ülesõitude ja jalakäijate ülekäigukohtade ohutuse parandamiseks ning raudteeliiklusest lähtuva müra ning vibratsiooni vähendamiseks.

Lepingu suurimaks plussiks pean isiklikult just võimalusi, mis aitavad linnaelanike elukeskkonda tulevikus tunduvalt turvalisemaks muuta.

 

kommentaare: 1

Plats lumest puhtaks!

kolmapäev, 7. veebruar 2007

Eile õhtul olin just saanud arvuti tagant ära, kui abikaasa tegi ettepaneku, et võiks hoovist lume ära lükata. Mõeldud - tehtud. Läksimegi koos välja ja kõnni- ning sõiduteed said 30 minutiga puhtaks. Tundsin ennast hästi, sest sain pärast pika tööpäeva lõppu olla koos oma abikaasa ja lapsega. Läksin veel pärast koeraga metsa jalutama. Mitu võitu korraga - plats sai lumest puhtaks ning koos perega oli tore koos olla, ka füüsiline töö ei jooksnud mööda külge maha. Koeralgi oli hea meel :-)

Lume rookimine ei ole ju tegelikult mingi uudis ning meist väga paljud on sellega viimastel nädalatel kokku puutunud. See on talviti majaomanikele heaks stiimuliks, et ennast hommikuti ja õhtuti toast välja ajada ning on ühtlasi mõnus füüsiline tegevus.

On kurb tõsiasi, et meie linna tänavatel on neid kohti, millega ei saa üldse rahul olla. Eeskätt pean silmas suuri lumevalle, mis on lükatud kõnniteedele ja bussipeatuste ette. Eks peame kõik ka ise vaatama, kas meie majaesine on lumest puhas või ei. Samuti palun kõigil majaomanikel kontrollida oma räästaid ning sealt eemaldada ohtlikud jääpurikad.

Soovin teile mõnusat suusa- ja kelguilma.

Jüri

kommentaare: 1

Võim pole põhiküsimus

esmaspäev, 5. veebruar 2007

Tuuli Koch kirjutab täna Postimehes: "Kui lähenevate valimiste puhul miski tõeliselt huvi pakub, siis on see vastus küsimusele, kas tuuli.jpgKeskerakonnal ja Reformierakonnal tuleb kokku piisavalt palju hääli, et kahekesi valitsus moodustada."

Seda kõike saateks artiklile, mis otsib vastust küsimusele - kas Edgar Savisaar sihib Tallinna linnapea tooli või hoopis peaministriametit või mis ja kuidas…

Ma mõistan, kuidas kõik see võib näida tähtsana ja eks ta omal moel olegi. Aga ma ei saa olla nõus Tuuli Kochiga selles, et just kõrgete ametikohtade saatus kellelegi kõige olulisem oleks.

Ma arvan, et inimestele pakub huvi hoopis see, kuidas nende elu muutub või ei muutu valimiste tulemusel. Ning need muutused, mida inimesed ootavad, ei toimu mitte Toompea kõrgetes kabinettides või Talllinna tippameteis, vaid sellistes elutähtsates valdkondades nagu palgapoliitika, tervishoid, haridus, teedeehitus, turvalisus jne.

kommentaare: 3

Sõnasõjas surma ei saa

reede, 2. veebruar 2007

Viimastel päevadel on mind ründama hakanud sotsiaaldemokraadid Jaak Juske ja Hannes Rumm. See on ka igati mõistetav, sest kuidagi peavad ju opositsioonipoliitikud valimiseelsel ajal pildile saama. Esitatav on aga ebaadekvaatne ning umbropsu välja visatud, võib isegi öelda lahmitud. Linnapead süüdistatakse linna juhtimises tehtud otsustest perioodil, kui ma olin alles 17-18 aastane. Poliitikute keeli öeldes: soojendatakse üles vana suppi.

Kinnitan siinsetele lugejatele, et oleme käitunud linnavalitsuse istungitel linna varaga heaperemehelikult. Mitmelgi korral oleme jõuliselt tagasi lükanud kahtlase sisuga eelnõusid. Kunagi pole aga linnavalitsus algatanud ajakirjanduses käsitletud juhtumit Pikk tn 41 korteri 9 erastamist sundüürnikule. Vastava eelnõu algatas volikogu, kusjuures linnavalitsus selle vastuvõtmist ei toetanud. Jaak Juske võiks oma väidete tõestamiseks tuua kasvõi ühe konkreetse näite, kuidas minu poolt juhitav linnavalitsus on teinud ebaseaduslikke tehinguid korteritega.

Seepärast on mul hoopis Jaak Juskele küsimus, et kui ta on teadlik seaduste või kehtivate kordade rikkumistest varasematel aastatel, siis miks ta ei pöördunud õiguskaitseorganite poole õigeaegselt?

Teen ettepaneku kulutada Riigikogu valimiste eelset aega asjalikult. Ma oletan, et paljud hasartsed sõnavõtjad ei mõista tegelikult, kui kõrgelt üle nende pea käib mäng, kus neil on täita vaid etturi roll. Eelkõige tuleks aga tulises valimiskampaanias säilitada väärikus. Eesti inimesed ei oota poliitikutelt mitte verist veebruari, vaid asjalikke ettepanekuid, kuidas Eestile ja meie elanikele uus hoog anda.

Sõnasõjas surma ei saa, küll aga langeb selles osalenute usaldusväärsus ning tõuseb poliitikas pettunute arv. Aga seda meist keegi ju ei soovi.

kommentaare: 2

"Elu on inimese parim aeg"

neljapäev, 1. veebruar 2007

Just see Matti Nykäneni klassikaks muutunud lause tuli mul eile meelde, kui õhtul Nõmme suusahüppemäe jalamil seisin ja minu jaoks pisut Mustamae_K50_talvel_2000_1.jpghulljulgeid väikseid poisse vaatasin. Poisse, kes endast poole pikemate suuskadega tornist alal tulid. Mulle endale pole selline riski võtmine eriti lähedane. Küll aga tunnustan neid, kes sellega hakkama saavad.

On hea, et ka meil Tallinnas on koht, kus suusahüpetega tegeleda saab. Ja nagu eilne õhtu näitas, on selle ala harrastajaid meil küll. Arutasime spordiklubi juhtidega lähiaastate investeeringuid ning pakilisemaid probleeme, mis linn kohe lahendada saab. Peavad ju suusahüppemägi ja torn vastama igati kaasaegsetele ohutus-ning treeningnõuetele. Järsku kasvavad just siin, Nõmme suusamäel, uued Mattid või Janne Ahonenid. "Homme on alati tulevik", nagu Matti Nykänen oma filmis ütles :-)

Ülehomme kavatsen ka ise suusad alla panna ja Pirita metsa suusatama minna. On ju talvised ilmad ja valge lumi nii kutsuvad. Oma esimesest suusasõidust mäletan (oli see vist toonases Võidu pargis), et olin rohkem põlvili lumes kui suuskadel, aga libisemise ja korraks püsti jäämise uhke tunne on meeles.

kommentaare: 3

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0