Veebipäevik

Tulumaksuvaba miinimum peab tõusma alampalgani

neljapäev, 31. jaanuar 2013

Viimastel päevadel on palju kõneainet pakkunud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise idee. Kuna viimane tõus toimus häbiväärselt ammu, siis on täna kõik parlamendierakonnad nõus, et maksuvaba määr peab kerkima. Küll aga on erinevaid seisukohti ja ettepanekuid nii summa suuruse kui ka selle rakendamise ajakava osas.

Olukorras, kus Eesti majandus on kolm aastat järjest tõusnud (ja tõusu ootame ka tänavu), on raske leida põhjendusi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega viivitamiseks. Teema hiljuti tõstatanud rahandusminister oli oma sõnavõtus üldsõnaline, kuid nii Keskerakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhtpoliitikud on välja pakkunud konkreetseid võimalusi sissetuleku maksuvaba osa suurendamiseks.

Kõige ambitsioonikamad numbrid käis ootamatult välja aga IRL, mille esimees teatas, et eesmärgiks on viia miinimum 500 euroni ja endine rahandusminister rääkis koguni 5000 eurost. Eesti Keskerakonna maksupoliitika on alati toetanud keskklassi ja madalapalgalisi ning otse loomulikult toetame ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Küll aga ootaksin kõlavate numbrite asemel reaalseid tegusid ja rohkem järjepidevust oma seniste lubaduste täitmisel.

Tuletan meelde, et juba 2007. aastal lepiti Reformierakonna, IRL-i ja SDE valitsusprogrammis kokku toona 2 000 krooni suuruse tulumaksuvaba miinimumi järk-järgulises tõstmises 3 000 kroonini 2011. aastaks. Reaalsuses jõuti ainult 2 250 krooni ehk 144 euroni 2008. aastal ning sellest ajast pole ükski Andrus Ansipi juhitud valitsus tulumaksuvaba miinimumi tõstnud. Nüüd räägitakse juba oluliselt suurematest numbritest, kuid puudub igasugune kindlus, kas ja mis ajaks välja hõigatud summadeni jõutakse.

Valimiskampaania korras loosunglike lubaduste jagamise vältimiseks tuleb sisse viia kindel süsteem, mille alusel tulumaksuvaba miinimum stabiilselt tõuseb. Üks hea ja loogiline lahendus on selle sidumine ning pikemas plaanis võrdsustamine alampalgaga, mis kasvas 2013. aastal 320 euroni. Täna moodustab tulumaksuvaba miinimum ainult 45% alampalgast, kuid 2006. aastal oli see täpselt 2/3 alampalgast. Kui aastatel 2007-2013 oleks tulumaksuvaba miinimumi alampalgaga protsentuaalselt samas tempos tõstetud, oleks see tänaseks jõudnud 213 euroni.

Lähiaastatel võiksime jõuda alampalga ning maksuvaba tulu võrdsustamiseni ja kokku leppida, et edaspidi tõusevad need alati koos ja ühepalju. Osa vajalikust rahast toob majanduskasv, vajalike lisavahendite leidmiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks tuleb ka Eestis sisse viia Euroopas üldlevinud astmeline tulumaks ja ettevõtete tulumaks klassikalisel kujul ning ühtlasi vähendada maksuauku. Niimoodi aitaks riik keskmist palka teenivaid inimesi ja ennekõike madalapalgalisi, kellel on kõige raskem pideva hinnatõusu valguses toime tulla.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 100%-ni alampalgast tähendaks ühtlasi, et valdaval osal pensionäridest ei oleks vaja tulumaksu pärast muretseda, sest neile kehtib teatavasti täiendav 192-eurone maksuvabastus. Tulumaksu peaksid tänast alampalga määra arvestades tasuma ainult need pensionärid, kelle pension ületab 512 eurot. Käesoleval aastal kehtiv 336-eurone piir on ilmselgelt ebaõiglaselt madal ja ajale jalgu jäänud.

Reformierakonna ja IRL-i valitsuskoalitsiooni maksupoliitiline ideoloogia on paraku selgelt jõukamat ühiskonnakihti soosiv. Iga hinna eest soovitakse säilitada ühetaolist tulumaksu süsteemi, üksikisiku tulumaksu veelgi langetada ning samal ajal suurendada kaudseid makse (käibemaks, elektriaktsiis jms), mis omakorda tõstavad kõigi toodete ja teenuste hindu.

Kui valitsuskoalitsioon jääb oma tänase plaani juurde ning üksikisiku tulumaks langeb 2015. aastal 20%-ni, viib see riigieelarvest iga-aastaselt vähemalt 70 miljonit eurot, kuid sellest võidavad ennekõike kõrgema palga saajad. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni hinnangul tuleb seda raha kasutada hoopis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, sest sellest võidavad võrdselt nii kõik tööinimesed kui ka tulumaksu maksvad pensionärid.

Ma väga loodan, et valitsusparteid jõuavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas sõnadest tegudeni ning heast ideest ei tule samasugust õhulossi nagu "lapsetoetuste reformist". Viimase tulemusena jäi teatavasti valdavale osale Eesti peredest lapsetoetus ka käesoleval aastal kõigest 19 euro suuruseks, opositsiooni poolt pakutud 57 euro asemel. Küll aga tõusid hinnad.

kommentaare: 0

Jää on hakanud liikuma, kuid rahvas ootab reaalseid tegusid

kolmapäev, 23. jaanuar 2013

Avaldan täies mahus tänases Postimehes ilmunud artikli:

Eesti inimeste usaldus poliitika vastu on märksa väiksem kui keskmisele riigijuhile meeldib väita ja uskuda. Tõsist mõtlemisainet pakub Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud  uuring, millest selgub, et 2012. aasta detsembris usaldas Vabariigi Valitsust 40%, Riigikogu 37%, peaminister Andrus Ansipit 33% ning erakondi kõigest 25% Eesti elanikest (küsitleti 1000 inimest, vanuses 15-74 aastat).

Meil ei ole mõtet otsida negatiivseid näiteid mujalt Euroopast ning öelda, et "pole hullu midagi, teistes riikides on seis veel halvem". Karm reaalsus on, et valitsuse usaldusväärsus on pooleteise aastaga langenud 21% võrra ka viimase eurobaromeetri uuringu järgi, olles 2012. aasta sügisel kõigest 35%. Iga poliitiku ja erakonna eesmärk peaks olema aga saada oma rahva enamuse usaldus, sellest madalamale ei ole mõtet latti seada.

Samuti on sisutühi väide, et eestlased on loomult umbusklikud ja suhtuvadki oma riiki skeptiliselt. Selle mõtte ekslikkust näitab kas või asjaolu, et sama uuringu järgi usaldab Päästeametit 95% elanikest ja kolmveerand välja pakutud institutsioonidest pälvisid vähemalt 50% inimeste usalduse. Seega tuleb riigijuhtidel õppida nii juba mainitud päästjatelt, politseinikelt (keda usaldab 83%) kui ka kohalikelt omavalitsustelt, mida usaldab täna 64% inimestest.

Läinud aastal muutus rahva rahulolematus Eesti poliitika sisu ja stiili suhtes üha valjemaks ning selgemaks – toimus mitmeid meeleavaldusi ning valmis ligi 18 000 allkirja kogunud Harta12. Külmemate ilmade saabumine viis protestid tänavalt internetti, kuid üle pika aja tundub, et jää on hakanud liikuma.

Ma väga loodan, et novembrikuu lõpus Vabariigi Presidendi initsiatiivil Kadrioru Jääkeldris toimunud ümarlaud ning käesoleval aastal käivitatud Rahvakogu veebikeskkond ei jää ainsateks sammudeks, vaid on suurema protsessi alguseks. Nende positiivsete algatuste reaalsed tulemused selguvad käesoleva aasta jooksul ning sõltuvad nii osavõtjate kui ka kõigi Eesti inimeste aktiivsusest ja tahtest.

Iga probleemi lahendamine algab selle tunnetamisest ja tunnistamisest. Eesti poliitikute usaldusväärsus on rahva silmis masendavalt madal ning süüdi oleme selles ainult meie (poliitikud) ise. Konstruktiivse kriitika naeruvääristamise ja probleemi eitamise asemel tuleb asuda ka erakondadel tegutsema ning otsida reaalseid võimalusi olukorra muutmiseks.

Mitmeid häid mõtteid pakuvad Eesti inimesed Rahvakogu keskkonnas juba täna ning olen kindel, et neid tuleb juurde. Näiteks toetan jätkuvalt rahvaalgatuse võimaluse sisseviimist Eesti Vabariigi Põhiseadusesse, valimiskampaania kuludele ülempiiri kehtestamist, kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ja erakondade rahastamise süsteemi õiglasemaks muutmist. Edu saavutamiseks tuleb teha edasiviivaid ja vajalikke muudatusi aga mitmel rindel korraga.

Kõige olulisem on minu hinnangul tänaste ja tulevaste riigi- ning omavalitsusjuhtide soov ja tahe Eesti poliitika mainet parandada ning poliitiku elukutse taas austusväärseks muuta. Mitte ühegi riigijuhi eesmärk ei saa ega tohi olla isiklik rikastumine või ametiga kaasnevate hüvede ning võimu kuritarvitamine oma huvides.

Senisest selgemalt tuleb eristada erakondlikku poliitikat, ärisektorit ja riigisektorit. Näiteks täiesti lubamatu on maavanemate sundparteistamine. Artikli kirjutamise hetkel kuulub 13 maavanemat 15-st Reformierakonda või IRL-i ning ka peagi ametisse astuv Ida-Virumaa maavanem on IRL-ist. Seega jääb ainsaks parteituks Hiiumaa maavanem.

Nii nagu erakonnad ei tohi politiseerida riigivõimu institutsioone, tuleb vähendada ka era-ja ärihuvide domineerimist poliitilistes otsustusprotsessides. Seetõttu olen jätkuvalt vastu ideele uuesti seadustada juriidiliste isikute annetused erakondadele. Maailmavaade ja poliitiline eelistus on konkreetsetel inimestel, ettevõtetel ja aktsiaseltsidel on ennekõike ärihuvid. Ühtlasi tuleb kaaluda ka eraisikute annetustele ülempiiri kehtestamist, sest suuremate summade puhul kasvab tõenäosus, et annetaja ootab oma raha eest vastuteeneid …

Mis puudutab tänaseid riigijuhte, siis ma ei toeta loosunglikke seisukohti nagu "Plats puhtaks!" ning ei pea vajalikuks täielikku põlvkondade vahetumist Eesti poliitikas. Nii ausaid kui ka vähem ausaid poliitikuid leidub igas vanuses ja igas erakonnas. Küll aga on üheselt selge, et rahva usalduse kaotanud poliitikutel ei ole kerge seda enam taastada ning vahel tuleb astuda üks samm tagasi, et tulevikus oleks võimalik liikuda kaks sammu edasi.

Ühegi poliitiku isiklikud huvid ei tohi mitte mingil juhul saada takistuseks kogu Eesti arengule. Julgus nii enda kui oma alluvate vigade eest vastutada ning võime näha laiemat pilti, peab olema poliitika alustalaks.

Eesti rahvas andis 2012. aastal väga selge hinnangu näiteks Reformierakonna rahastamisskandaalile ning riiki juhtival erakonnal tuleb teha selgeid muutusi. Nagu varem välja tõin, usaldas detsembrikuus peaministrit napp kolmandik Eesti inimestest ja valitsevate erakondade (Reformierakond + IRL) toetus oli EMORi andmetel kokku vaid 40%, ehk juba 12% väiksem kui opositsioonil. Kusjuures opositsioonierakondade toetus ületas 10 kuul 12-st valitsuskoalitsiooni toetust.

Need numbrid annavad selge signaali, et rahvas ootab ja soovib vahetust. See tähendab, et inimesed ootavad ja väärivad nii inimsõbralikumat poliitikat kui ka austavamat suhtumist. Võimuparteid ei tohi Eesti rahva tahet tuimalt ignoreerida, vaid peavad tegema selgeid sisemisi muutusi või võimust üldse loobuma.

Lõpetuseks meenutan, kuidas möödunud aasta oktoobris peaminister Andrus Ansip põhjendas Silver Meikari erakonnast väljaarvamist väitega "rahva kannatus on katkenud" ning kinnitas, et ei usalda teda. Täna on selge, et Eesti rahvas ei usalda peaministrit ja inimeste kannatus on katkenud.

Jüri Ratas

Riigikogu aseesimees 

kommentaare: 0

Jüri Ratas: Roheline eluviis toob madalamad kodukulud

pühapäev, 20. jaanuar 2013

Esinen täna Nokia Kontserdimajas toimuval Koduomanike Kongressil, mille peateljeks on "Elekter ja küte. Koduomaniku tulevik ja toimetulek". Keskendun oma ettekandes rohelisele eluviisi ja madalate kodukulude seosele ning Tallinna soovile pälvida 2018. aastal Euroopa Rohelise Pealinna tiitel.

Järjekindlalt kallinevad eluasemekulud on muutunud tõsiseks probleemiks üha suuremale hulgale inimestele. Kõige raskem on loomulikult madalapalgaliste ja pensionäride olukord, aga hinnatõus on puudutanud meid kõiki.

Riik peab siinkohal oma rahvale appi tulema ning maksupoliitika abil hinnatõusu leevendama. Näiteks on Riigikogu opositsioon välja pakkunud toasooja käibemaksu alandamist 9%-ni ja elektriaktsiisi langetamist Euroopa Liidu miinimummäärani. Täna kehtib Eestis ligi 4,5 korda kõrgem aktsiisimäär.

Roheline elu- ja mõtteviis aitab samuti kodukulusid vähendada ning muudab meie elukeskkonna puhtamaks ja tervislikumaks. Ma pean silmas nii ebavajalikest toodetest ja teenustest loobumist kui ka energiasäästlike majade ehitamist ning olemasolevate renoveerimist. Säästlik eluviis ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on meie piiratud ressurssidega maailmas üha olulisemal kohal.

Tallinna puhul on roheline poliitika eriti aktuaalne, sest linn on võtnud eesmärgiks pälvida 2018. aastal Euroopa Rohelise Pealinna tiitel. Tegutseda tuleb juba täna, sest võitja valitakse 2016. aastal..

Euroopa Rohelise Pealinna idee põhiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ning säästvama elukeskkonna poole. Kuna roheline eluviis aitab ühtlasi vähendada inimeste väljaminekuid kodukuludele, on tegemist kahekordse võiduga.

Lisainfo: http://www.omanikud.ee/ii_eesti_koduomanike_kongress

kommentaare: 0

Head uut aastat!

kolmapäev, 2. jaanuar 2013

2013. aasta on ilutulestike saatel kätte jõudnud. Rõõmustamiseks on põhjust juba seetõttu, et suurelt välja reklaamitud maailmalõpp jäi tulemata. Usun, et head uudised sellega ei piirdu ning meid ootab ees veel palju ilusaid hetki, rõõmu ning meeldivaid sündmusi.

Aasta algus on õige aeg teha plaane ja seada sihte järgmiseks 12 kuuks ning ka pikemaks perioodiks. Seetõttu tasub meil kõigil korraks maha istuda ja enda jaoks läbi mõelda, mida uuelt aastalt ootame, mida saavutada soovime ning kuidas selleni jõuda.

Kindlasti tuleb leida igapäevaste toimetuste, tööde ja õpingute kõrvalt rohkem aega ka kõige olulisema – oma lähedaste jaoks.

Loodan, et 2013 toob rohkem õnne ja rõõmu kui muresid ning tuleb igas mõttes parem kui möödunud aasta.

Soovin kõigile Eesti elanikele head uut aastat! 

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0