Veebipäevik

Oleme püsiva priiuse teel!

kolmapäev, 27. märts 2013

Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on juba kestnud kauem kui sõjaeelne. Selle tähistamiseks on põhjust nii kogu Eesti rahval kui ka demokraatlikul maailmal tervikuna. Meie oma riigi loomine ning hilisem iseseisvuse taastamine on hindamatu kaaluga sündmused maailma ajaloos.

Hoolimata kiirest elutempost, tuleb meil leida aega, kasvõi tänagi, et natukene rohkem mõelda oma Isamaale ja esivanematele, kes Eestile tõid vabaduse. Ärgem unustagem, et veel täna on maailmas märksa suuremaid rahvaid, kel ei ole oma riiki või kes on oma kunagise iseseisvuse kaotanud.

Meie oma Eesti riiki me võtame loomuliku enesestmõistetavusega – ta oli, on ja jääb. Samas meil tuleb oma riiki iga päev ja hetk hoida ning väärtustada, laduda tema müüri uusi kive, teda uuesti luua ja edasi viia. Keegi teine seda meie asemel ei tee.

Suurte väljakutsete lahendamiseks on vaja ühiselt pingutada ning ühte hoida. Olen veendunud, et meie inimeste tahe siin kaunil maal, oma riigis vaba rahvana püsima jääda on lõpmatult suur ning seetõttu usun Eesti tulevikku.

kommentaare: 0

Tänan usalduse eest ja ootan konstruktiivse koostöö jätkumist

reede, 22. märts 2013

Eile Riigikogu saalis toimunud salajasel hääletamisel valiti mind seitsmendat korda järjest Riigikogu aseesimeheks.

Tänan kõiki ametikaaslasi, nii Riigikogu liikmeid kui ka Riigikogu Kantselei ametnikke konstruktiivse ja meeldiva koostöö eest viimase kuue aasta jooksul ning olen veendunud, et see koostöö jätkub ka tulevikus. Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi anda oma panuse Riigikogu institutsiooni väärika töökorralduse tagamisel, nagu seda teevad oma igapäevase tööga kõik Riigikogu liikmed ja ametnikud.

Soovin tänada usalduse eest kõiki saadikuid, kes on toetanud eelmises ja tänases Riigikogu koosseisus minu kandidatuuri Riigikogu aseesimehe kohale.

kommentaare: 0

Miks müüa ettevõtteid, mis toovad riigile tulu?

kolmapäev, 20. märts 2013

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta kindlasti valimatut riigiettevõtete osaluste müüki, kuna tegu on enamasti strateegiliste ettevõtetega, mis peaksid kuuluma riigile. Julgen väita, et riik on strateegiliste ettevõtete puhul parem omanik, kuna ei sea ettevõtte puhul mitte alati peamiseks eesmärgiks kasumit, vaid arvestab ka avalike huvide tagamist ning riigikaitselisi aspekte.

Eesti riigil on 2011. aasta riigi majandusaasta koondaruande põhjal 34 tütarettevõtet, mille enamusosalus kuulub riigile. Neist ettevõtetest on olulisemad kindlasti Eesti Energia, Elering, Tallinna Sadam, Eesti Post, Estonian Air, Eesti Raudtee, Eesti Raudteest eraldatud EVR Cargo, Tallinna Lennujaam jpt.

Tegemist on suurettevõtetega, mis mõjutavad oma tegevusega kõigi Eesti inimeste eluolu. Eesti Energia tagab kodumaise elektritootmise, Elering elektrivõrkude korrasoleku, Eesti Post postiteenuse kättesaadavuse, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam tagavad transporditeenuse muu maailmaga. Selliste ettevõtete erastamine seab ohtu riigi julgeoleku, kuna ei ole teada, kes saab uueks omanikuks.

Ühtlasi tuleb vaadata tõsiasja, et riik teenib omanikuna dividende, mille eest on võimalik osutada avalikke teenuseid, tagada sotsiaalseid garantiisid ning teha investeeringuid. Ühekordne müügitulu ei kata regulaarset dividenditulu, mida need ettevõtted täna riigile ja seeläbi kogu Eesti rahvale toovad.

Valitsuskoalitsioon on varemgi üritanud müüa või börsile viia olulisi strateegilisi ettevõtteid. Kõige äärmuslikum näide on Eesti Energia, mis peab kindlasti ka tulevikus riigile kuuluma. Ma ei näe mingit põhjust müüa ettevõtteid, mis toodavad riigile oma tegevusega tulu. Riigijuhtidel tuleb alati vaadata pikemat perspektiivi, mitte langetada otsuseid tulevaste põlvkondade heaolu arvelt.

kommentaare: 0

Eesti Vabariigi 100. juubeliks tuleb taastada positiivne iive

esmaspäev, 11. märts 2013

(Käesolev artikkel ilmus lühendatud kujul 11.03.2013 Postimehes.)

24. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. Käesoleva kuu lõpus saabub tähtpäev, mil meie praegune iseseisvus on kestnud de facto kauem kui sõjaeelne. Seega on igati õige aeg Eesti riigi senise arengu hindamiseks ning uute eesmärkide seadmiseks. Mäletatavasti kutsus ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma aastapäeva kõnes üles Eestit järgmise viie aastaga korda tegema.

Milline Eesti on aga "korras" Eesti? Mida täpsemalt peaksime järgmise viie aastaga saavutama, milliseid sihte seadma? Konkurentsitult kõige olulisema eesmärgi sõnastab meie põhiseadus, mis kohustab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selle saavutamise esmaseks eelduseks on tänasest suurem sündide arv ning meie inimeste tahe ja võimalus oma tulevikku kodumaaga siduda.

Ligi kahekümne kahe taasiseseisvumisest möödunud aasta jooksul ei ole kahjuks suudetud astuda piisavaid samme Eesti inimeste heaolu tõstmiseks. Eesti Vabariik on hoopis kaotanud 1/6 oma rahvast ning langustrend jätkub. Rahvaarvu vähendab üheaegselt negatiivne loomulik iive ja üha suurenev väljaränne, mis ületas eelmisel aastal juba kriitilise 10 000 inimese piiri. Tänane olukord ei ole ilmselgelt jätkusuutlik ning ei vasta ka meie põhiseaduse vaimule.

Loomulikult on oma riigi ülesehitamine ning arenenud Euroopa riikidele järelejõudmine keerulised ja aeganõudvad ülesanded. Samas ei ole ma kindel, kas oleme alati seadnud õigeid eesmärke ning kas oleme igas olukorras langetanud Eesti rahvale kõige kasulikumaid otsuseid. Meeldib see meile või mitte, aga üha negatiivsema iibe tingimustes ei ole võimalik Eesti senise arenguga rahule jääda. Tekkinud olukorra eest vastutavad nii kõik taasiseseisvunud Eestis võimul olnud erakonnad ja poliitikud kui ka ühiskond tervikuna. Süüdlaste otsimise asemel peame täna keskenduma tulevikule.

Rahvastikukriisi lahendamiseks tuleb kaasata kõiki erakondi, kodanikuorganisatsioone ja üksikisikuid, kes oma panuse anda soovivad. Me oleme liiga väike riik, et jagada oma rahvast mustadeks ja valgeteks ning vastanduda soo, vanuse, emakeele või maailmavaate alusel. Lühiajalise kasu (näiteks parema valimistulemuse) nimel Eestis elavate inimeste sildistamine ning poliitiliste konkurentide mahategemine on ainult süvendanud lõhet erinevate kogukondade ning rahva ja riigi vahel. Sõnadetagi on selge, et omakasupüüdlikud, lühinägelikud ja hoolimatud valimiskampaaniad on endast lugupidavale demokraatlikule riigile lubamatud ning peavad lõppema.

Poliitiline kultuur on väga oluline, aga vähemalt sama oluline on poliitika sisu. Lapsevanemaid ja seeläbi ka lapsi sünnist saati ebavõrdselt kohtlev vanemapalga süsteem ning madalad peretoetused ei ole piisavad, et tagada Eesti rahva püsimiseks vajalik sündide arv, väljarände pidurdamisest rääkimata. Eesti vajab terviklikke lahendusi, ehk nii läbimõeldud palga- ja maksupoliitikat, laste- ja peretoetuste süsteemi kui ka koolide ning lasteaedade suuremat rahastamist.

Riigil tuleb leida täiendavaid vahendeid näiteks tasuta koolitoidu ja lasteaiakohtade tagamiseks, peretoetuste arvestatavaks tõstmiseks, haridus- ja kultuuritöötajate, päästjate, politseinike, meditsiinitöötajate jt. palgatõusuks ning pensionide ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamiseks. Põhjalikku reformi vajab ka omavalitsuste tulubaas, mis ei ole täna piisav kõigi omavalitsustele seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Vajaliku lisaraha laenamine tähendaks elamist tuleviku arvelt ja näeme täna Lõuna-Euroopas mitmeid valusaid näiteid, kuidas see lõppeda võib. Riigi olemasolevate rahaliste vahendite ümberjaotamine ei annaks samuti soovitud tulemust, sest Eestis lihtsalt ei ole ülerahastatud valdkondi, pigem vastupidi. Seega tuleb meil ennekõike otsida võimalusi riigi tulude suurendamiseks ja kaaluda siinkohal kõiki variante. Esimeses järjekorras peab lõppema ettepanekute sisu hindamine nende esitaja parteilise kuuluvuse alusel. Häid mõtteid leidub kõigil Eesti inimestel, sealhulgas nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondadel.

Ühe võimaliku lahenduse oleme välja pakkunud astmelise tulumaksu ja klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamist, et vähendada lubamatult suureks paisunud lõhet jõukamate ja vaesemate inimeste vahel. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka tunnustatud ettevõtja Indrek Neivelt, kes toetab suuremapalgaliste ja ettevõtete maksude tõstmist ning madalapalgaliste maksukoormuse vähendamist, et väljarännet pidurdada. Juhul kui maksukoormuse õiglasem ümberjaotamine tänastele riigijuhtidele põhimõtteliselt ei sobi, on neil moraalne kohustus panna lauale omapoolsed ettepanekud.

Eesti Vabariigi ja Eesti rahva ees seisva tõsise rahvastikukriisi lahendamist ei tohi enam edasi lükata. Meie kõigi ühine ülesanne on muuta Eesti riigiks, kus siin sündinud inimesed soovivad elada ja varasematel aastatel majanduslikel või isiklikel põhjustel lahkunud eestlased naasta. Alles siis, kui loomulik iive ning rändesaldo (sisserände ja väljarände vahe) on taas positiivsed, võime öelda, et oleme Eesti riigi korda teinud.

Õnnelik, oma eluga hästi toimetulev Eesti pere on meie riigi alus. On aga üpris küsitav, kuivõrd püsikindel on majanduslik tegur lasterikkuse tagamisel. Päris ammusest ajast on tuntud kolmelapse seadus – üks isa, üks ema, üks Eesti rahva eest. Hilisest, iseseisvuse taastamisvaimustuse ajast on pärit meie sündivuse kõrgmüsteerium. Raha ei mänginud siis kaugeltki olulist rolli, oli midagi hoopis suuremat – isamaa – armastus. Kuidas sinna taasjõuda? Meie ühiskonnal tervikuna on siin otsustav sõna öelda ja suur tegu teha. Arvan aga, et me ei ole kaugeltki selles plaanis kasutanud ära kiriku, kõigi meie konfessioonide võimalusi. Need on vägagi suured ja nende rakendamine eeldab tõsist tahet ja sellesuunalist koostööd sekulaar- ja sakraalsektori vahel.

Käesoleva sajandi raskeima väljakutse seljatamiseks vajab meie rahvas sarnast meelekindlust ja vaimsust nagu 95 aastat tagasi oma riiki luues. Seetõttu on sobilik lõpetuseks meenutada Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti, kus seisavad järgmised aegumatud read: "Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks."

kommentaare: 0

Haldusreformil peab olema reaalne tulemus iga Eesti inimese jaoks

kolmapäev, 6. märts 2013

Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tunnustab regionaalministrit haldusreformi aruteluga jätkamise eest, aga kutsub üles haldusterritoriaalsete muudatuste kõrval keskenduma enam omavalitsuste tulubaasile ja neile seadusega pandud ülesannetele.

"Paigalseis on tagasiminek ja tänaseks on üheselt selge, et Eesti omavalitsuskorraldus vajab muutusi. Seetõttu tunnustan regionaalminister Siim Valmar Kiisleri pingutusi ja arutelu algatamist. Küll aga rõhutan, et haldusreform ei tohi olla mehhaaniline valdade ja linnade sundliitmine. See peab olema põhjalikult läbimõeldud ja koostöös omavalitsustega ellu viidud protsess, mis aitab tõsta kõigi Eesti inimeste heaolu," rõhutas Ratas.

"Ennekõike tuleb üle vaadata seadusega omavalitsustele pandud ülesanded ja nende vastavus omavalitsuste eelarvelistele võimalustele. Täna ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik oma rahalist olukorda märkimisväärselt kujundada ega suunata. Kohalikud maksud moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest, ülejäänud 99% on riigijuhtide otsustada. Antud olukord on aga omavalitsuste autonoomia tagamise seisukohalt lubamatu," märkis Jüri Ratas.

"Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu rõhutas juba 2012. aastal vastu võetud deklaratsioonis, et riigil tuleb taastada omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele ning tugevdada kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja finantsautonoomiat," lisas Ratas. "Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu deklaratsioonis välja toodud probleemid on sama aktuaalsed ka täna."

"Haldusreformi saab ja tohib läbi viia ainult koostöös kohalike omavalitsustega. Riigi kohustus on arvesse võtta omavalitsuste ja nende ühenduste seisukohti ning tagada neile igakülgne tugi ja nõustamine. Ühtlasi tuleb täita Riigikohtu 16. märtsi 2010 üldkogu otsust nr 3-4-1-8-09, mille kohaselt omavalitsused ei pea kulutama kohalike ülesannete jaoks mõeldud raha riiklike kohustuste täitmiseks," lõpetas Jüri Ratas.

kommentaare: 0

Eesti rahvas on aastaringselt suur spordirahvas

reede, 1. märts 2013

Osalen täna õhtul XII Eestimaa talimängude avamisel. Talimängud toimuvad 1.-3. märtsil Võrus ning avapäeval on võistlustules ka Riigikogu korvpallimeeskond, mis peab põnevuskohtumise omavalitsusjuhtidega.

Järjekordsed talimängud tõestavad taaskord, et Eesti rahvas on suur spordirahvas ja seda aastaringselt. Kõik 3000 sportlast, kes omavahel 17 erineval spordialal üksteiselt mõõtu võtavad on meile väärt eeskujuks. Ühtlasi on meeldiv tõdeda, et talimängudel on osalejaid kõigist Eesti maakondadest.

Tunnustamist väärib talimängude traditsioon tervikuna, sest see on juba ligi 50 aastat aidanud tõsta inimeste huvi sportimise vastu. Tegemist on suurima omalaadse spordisündmusega Baltimaades.

Mul on hea meel, et talimängud toimuvad üle mitmekümne aasta taas Võru linnas, kust need 1965. aastal alguse said. Võrumaa on ennast kindlalt kirjutanud Eesti spordi ajalukku. Seal sündinud treenerite ja olümpiavõitjate panust Eesti spordi arengule on raske üle hinnata. Ühtlasi olen ma kindel, et kuuleme ka tulevikus paljudest Võrumaalt võrsunud tublidest sportlastest.

Soovin tunnustada kõiki tublisid ja sporti armastavaid inimesi ning ühendusi, kes on andnud oma panuse järjekordsete talimängude läbiviimiseks. Eestimaa XII talimängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Võru Linnavalitsuse, Võru Spordikeskuse ja Võrumaa Spordiliiduga. Talimängud toimuvad Eesti Olümpiakomitee egiidi all.

Talimängude täpsema info leiad siit: http://www.joud.ee/est/g164/  

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0