Veebipäevik

Õpetame lapsed ujuma

reede, 29. juuni 2007

Käisin perega nädalapäevad tagasi Pirita rannas jalutamas. Väljas oli tõeliselt hea rannailm ja kraadiklaas näitas ikka tublisti üle 20 kraadi. Päikesevõtjaid hulgaliselt ja ka sportlike eluviiside harrastajaid palli taga ajamas. Kuid ujujaid pea ühtegi, kui mitte välja arvata väikesed lapsed, kes kõige rohkem põlvili vees olid.

Minu vanemad viisid mind ujumistrenni Kalevi ujulasse, kui ma olin viiene. Mitte selle pärast, et minust ujuja tuleks. Vaid ikka selle pärast, et ma ujumis oskuse omandaksin. See seik meenus mulle siis, kui ma neid põlvili vees olevaid lapsi vaatasin.

Head Eestimaa noored pered. Õpetame oma lapsed ujuma, et selleaastane suvi ja ka järgnevad suved ei peaks me muretsema, et laps vette sattudes endaga seal midagi ette võtta ei oskaks.

Lõuna- Eestis on järvede veed juba ujumiskõlbliku temperatuuriga. Varsti jõuab see aeg ka Põhja-Eesti lastel kätte, kui veemõnusid täiel rinnal saab nautida. Tulgu see suvi meile tõelise särav, päikesepaisteline ja ainult positiivsete emotsioonidega.

kommentaare: 0

Lasteaiakohtade nappusest

kolmapäev, 27. juuni 2007

Noor pere on meie riigile üheks eksisteerimise aluseks. Valusamaks probleemiks tänastele noortele emadele ja isadele on aga kujunenud mure, kuhu panna laps enne kooli minemist. Puudus on nii lasteaia kohtadest aga ka hoidjatädidest. Paljudele käib muidugi ka hoidja palkamine üle jõu.

Veel eelmises töökohas, Tallinna linnavalitsuses puutusin ma selle tõsise probleemiga väga tihedalt kokku. Ikka ja jälle pöördusid noored lapsevanemad meie poole. Oli muret, oli raevu, oli nõutust.

Tean, et Tallinn soovib probleemi leevendamiseks avada veel sellel aastal 20 uut sõimerühma. Töös on kaks uut lasteaeda, millest üks peaks sel aastal valmis saama. Sirvisin pealinna algatatud programmi "Lasteaia koht igale lapsele". Selgub, et ainuüksi Tallinnas on aastatel 2006-2012 juurde vaja luua üle 4000 koha. See on suur arv!

Püüd hariduse poole on eestlastele alati omane olnud. Pikas haridustees on just esimesi samme lasteaedades omandatu. Praegune võim riigis on lubanud oma koalitsioonilepingus kohalikele omavalitsustele appi tulla. Ootan ja arvan, et ka sajad noored pered ootavad, et riik lubadust täidaks ning kiiresti probleemi lahendamiseks omavalitsustele appi läheks. Lubatud 400 miljonit krooni aastas on väga suur raha. Sellega ehitab palju.

Iga lapsevanem annab endast tööpostil rohkem, kui ta teab, et tema järeltulija on kohas, kus ta areneb ja leiab uusi sõpru ning kõht on täis.

kommentaare: 2

Muruniiduki heli näitab, et hoiame korda

esmaspäev, 25. juuni 2007

Sõitsin pühapäeval jaanipäevajärgselt oma tuttavatele külla. Tuttav elab Kakumäe kandis. Kesklinnast läbi sõites oli see peaaegu inimtühi. On see ju ka loogiline, sest jaanipäeva peetakse ikka võimalusel linnast ärasõitmise päevaks.

Kuid madalasustustega kohtades, nagu seda on Pirita ja Kakumäe, jäi mul silma - või õigem vist on kirjutada, et jäi mulle kõrva üks heli. Nimelt olid paljud pered alustanud oma iganädalavahetust tegevust - muruajamist. Rääkisime tuttavaga muruajamisest ja nagu sõber teadis rääkida, pidi teema just väga popp olema uuselamute piirkondades. Naabrid pidid ikka omavahel kogemusi jagama, kui kõrgelt muru ajada, miks muru laiguline on, kuna väetada või kuna kasta.

Igal juhul polnud see mootoriheli teps mitte vastumeelne, vaid pani mind mõtlema, et eestlane on alati oma maalapi järele igatsenud ja kui tal see juba käes on siis soovib ta selle korrashoidmise eest kindlasti ka hea seista.

Ilusat suve teile!

kommentaare: 1

Kiviga ja kivita

teisipäev, 19. juuni 2007

Maailm on ikka huvitav! Rääkisin eelmisel nädalal oma tuttavatega, kes ei ela Tallinnas, vaid Pärnumaal. Küsisin nagu ikka, et kuidas läheb. kivid.jpgMinu tuttav tegeles just parasjagu maakivi koormaga, mille ta oli kohalikul traktoristil palunud lähedalt põllult oma õuele ära tuua. Küsisin, et palju maksid? No eks ma traktoristile ikka peaks midagi viskama, vastas tema. Kuid kivid? Ei nalja teed, need ma sain "palun" eest.

Minu üks teine hea tuttav aga teeb parasjagu, uue maja omanikuna, oma maja ümbrust korda. Tema maja koos väikese maalapiga on Tallinnas. Külvab muru, teeb peenraid. Kuid juba mitmendat nädalat räägib ta mulle suurest kivist, mida ta soovib oma aeda paigutada. Naljatamisi ütles ta mulle, et see pea sama kallis kui maja. Tema suurim mure ongi see, et ei tea palju see "jama" kõik lõpuks maksma läheb.

Hiljuti kuulsin Pärnumaad külastades, et Häädemeeste valla patrioodid on tõsiselt ärevil, sest sealt viiakse põllukive Lätti sadama ehituseks.

Sellest loost tuleb välja, et kivil ja kivil on vahe. Igal juhul on Tallinnas juba ammu välja kujunenud see, et kui kuskil kaevamiseks läheb, siis kohe on kohal ka kivikorjajad. Tavalisest maakivist on saanud äri, igal juhul juba Tallinnas. Ja põllukivid ei kuulu meil maavarade hulka….

kommentaare: 0

Aitäh Vassili Külaots

laupäev, 16. juuni 2007

Kallis Õpetaja, Sa asusid Rahumäe põhikooli tööle veebruaris 1957 ning oled öelnud, et kavatsesid sinna ametisse jääda järgmise aasta kevadeni. Sa töötasidki õpetajana kevadeni, kuid seda lahkumiskevadet tuli oodata 40 aastat. Pärast seda olid Sa Rahumäe koolis remondimeheks (novembrini 2005), kelle oskused olid alati väga hinnatud. Sul olid ju nii kuldsed käed!
Sina, hea Õpetaja, avasid meile elu elamise ja mõistmise saladusi. Alati tegid Sa seda sügava pieteeditundega, nii, et me ei olnud haavunud. Sinu õpetamise juhtmõtteks oli – kõigepealt ole inimene ja arvesta teistega.

Sinu juhtimisel ja õpetussõnu järgides on kasvanud mitmed põlvkonnad, tüdrukud ja poisid. Sa oled olnud ja jääd austusväärseks õpetajaks, suurepäraseks kaaslaseks ning heaks sõbraks. Sa hoidsid oma kooli ja selle peret, olid alati abivalmis.
Vass – nii Sind kutsuti –, Sul oli imeline võime oma õpilasi nakatada, nakatada spordipisikuga. Sa viitsisid jännata, õpetada ning ise õppida. Liialdamata võib öelda, et Rahumäe koolis tehtu on üks Sinu suurematest elutöödest.
Sul oli selle kooliga ajada oma asi ja mulle tundus, et Sa olid seal koolis ka alati. Olgu siis 1. september, jõulud või kõige soojem suvepäev. Ja kui Sind parasjagu koolimajas ei olnud, siis olid Sa – just koolist lahkumas või kooli tulemas.
Meie kooli saaliuksed olid alati avatud. Pärast tunde ootasid poisid suure huviga, millal saab korvpalli mängima minna. Meil oli kiire ka vahetunnis. Tunni lõppedes jooksime saali, et mängida palli ja teha muud sporti.
Mulle meenub üks vahetund, kui me jälle tuiskasime saali poole, kuid seekord mitte palli mängima, vaid otsima Sind. Põhjus oli lihtsamast lihtsam, meil oli vaja abi, et lahendada matemaatikaülesandeid ning ka selles vallas ei jätnud Sa meid hätta.
Sa oled olnud Rahumäe kooli esimene tüürimees, 40 aastat. Oled tüürinud seda kooli järjepidevalt, seistes tema hea käekäigu eest ning näidanud kaptenile alati kaardil õiget suunda.
Sinu käe all koolitatud lae­vapoisid on saanud hea kas­vatuse. Me püüame olla oma Õpetaja väärilised. Head pärituult Sulle, kallis Vass.

Jüri Ratas,
Sinu õpilane

kommentaare: 1

Roheline värv ja mõttelaad paelub paljusid

kolmapäev, 13. juuni 2007

Roheline värv on ilus värv. Eriti nüüd, kevadel, vastu suve- ilusa ilmaga. Süstib see ju meile vabadust, puhtust, aga ka maailmavaadet. Näiteks kollane värv pole sugugi nii ilus. Kes see ikka keset kõrbe seista tahaks. Januselt otsiks üht suurt elujõus puud, et selle all varju leida.

Tuttavad on viimasel ajal minult küsinud, et mis on saanud sinu algatatud Rohelise Pealinna ideest. On see välja surnud nii nagu paljud ideed, mis ei suuda ega jõua oma võrseid päikese poole ajada, et elujõuliselt oma elu alustada? Tegelikult elab see idee edasi ja on faasis, kus Tallinnal pole enam palju siin kaasa rääkida. Nimelt on Rohelise Pealinna idee jõudnud Euroopa Keskkonnavoliniku sekretariaati, kus erinevatest linnadest ja ametnikest moodustatud töörühm sellele statuuti vormistab. Nagu mulle on Brüsselist öeldud soovitakse sellega juba lähiajal valmis saada ja kogu Euroopale tutvustada.

Olen alati seda meelt olnud, et keskkonna küsimuste lahendamine on ülimalt oluline. Sellega tuleb arvestada nii ühistranspordi kavandamisel kui ka linnaplaneerimisel. Keskkonnaküsimusi ei saa võtta kitsast vaatevinklist - see tähendab meie elu kvaliteedikujundamist.

Selles valguses oli mul hea meel lugeda Reformierakonna kirja kristiinekatele ja nõmmekatele, et nad on hakanud toetama Tallinna algatatud ideed Rohelisest Pealinnast. Ma loodan, et see soov ühineda on siiras ja ilma poliitiliste tagamaadeta. Pole ju ilus keerata merel olevat paati järsult paremale. Paat võib lihtsalt ümber minna või kui mitte ümber, siis palju segadust tekitada.

kommentaare: 0

Sõida selge peaga

teisipäev, 12. juuni 2007

Viimaste päevade uudised kihutavatest sõidukitest, plekihunnikutest ja hukkuvatest inimestest meie teedel on täna kahjuks reaalsus. Kas sellele reaalsusele mõeldes, ei teki inimestel tunne, et mõnusam on hoopis sooja ilma nautida, oma lähedastega olla ja seadusi järgida? Olen kindel, säilitades selge ja kaine pea suudame me teha head mitte ainult endale, vaid kogu Eestimaale. Meid on niigi vähe!

Kutsun inimesi üles senisest veelgi enam jälgima oma ümber toimuvat. Ehk õnnestub lisaks sinust pöörase kiirusega mööda kihutava auto tagatuledele näha ka registreerimise numbrimärki ja teatada sellest lühinumbril 110. Ma ei nimetaks seda pealekaebamiseks, vaid selle kihutava autojuhi ja ta kaaslaste päästeingliks, sest ehk on õnnetuse ärahoidmisel emad, isad, vennad, õed, abikaasad ja lapsed hoopis tänulikud.

Me ei ela virtuaalmaailmas, kus igal ühel on nii palju elusid, kui vaid jõuab ta vajutada nuppu "START". Elame siin ja praegu. Hoidkem siis endid ja austagem teineteist. Ja kui see on väga raske, siis olgem elementaarviisakad!

kommentaare: 0

Tõnismäele linna esinduspurskkaev

pühapäev, 10. juuni 2007

Mõni aeg tagasi avas Tallinn kõigile huvilistele Skoone - Ingeri Bastioni käigud. Oli skeptikuid ja äraootavaid. Tänaseks on käikudesse pääsemise järjekorrad nädalate pikkused. Soovitakse kindlasti eelregistreerimist.

Eestlasi on alati paelunud vesi. Peetakse meid ju mere läheduse pärast ka veerahvaks. Veel on  rahustav ja raviv toime. Veel on värskendav ja turgutav mõju. Vesi pakub meile emotsioone.

Milleks selline pikk sissejuhatus? Veel linnapea olles pakkusin ma välja, et Tallinnas võiks olla esinduspurskkaev, mis tooks kokku elanikud ja turistid. Samuti pakub vaatemängu ja ilu. Teen siinkohal ettepaneku, et ehk linnavalitsus kaalub selle purskkaevu kohaks just Tõnismäe haljasala. Kohana oleks see parim, turistid satuks ka kaugemale kui Harju tänav või Viru keskus.

Ärgem kartkem alguses natuke hullumeelsena tunduvaid  ideid. Me saame nende teostamisega hakkama ja pärast võetakse see rahva poolt ka väga omaks ning hakatakse armastama. Heaks näiteks ja kadalipuläbinuks on  näiteks haljasalaks korrastatud Harju tänava endine varemeteala või Bastioni käigud Harjumäe all.

Ja uue purskkaevu ideed on ka juba toetanud Kristina Shmigun. Nüüd on vaid vaja leida õige koht. Tõnismägi sobib selleks hästi.

kommentaare: 2

Kasiinondus tugevama kontrolli alla

kolmapäev, 6. juuni 2007

Veel Tallinna linnapea olles külastasin ma politsei ja linna ettevõtlusameti inimestega kasiinosid. Tookordse ringsõidu eesmärgiks oli vaadata kuidas linnas asuvad kasiinod on täitnud volikogu korraldust keelustada vilkuvad reklaamtuled. Peab tunnistama, oli kuulekaid ettevõtjaid, aga ka neid, kes kuulsid sellisest otsusest esimest korda.

Veel meenub mulle kasiinodega seoses, et Tallinna linnapeana olles tihenesid kahe linna -Tallinna ja Tartu vahelised suhted. Mitte sellepärast, et sõprust avaldada ja lihtsalt üksteisel külas käija, vaid sellepärast, et võidelda ühiste murede eest. Tegime märtsis 2006 koos toonase Tartu linnapea Laine Jänesega peaminister Andrus Ansipile ühiskirja. Toona oli üheks ettepanekuks anda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õigus kehtestada oma haldusterritooriumil piirkonnad, kus hasartmängu mängukohtade avamine on keelatud.

Kui mind Riigikokku oli valitud, siis võtsin endale eesmärgiks anda kiiresti sisse hasartmänguseaduse seaduse muutmise eelnõu. Kolmapäeval, 6.juunil ma seda ka tegin. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel andsin üle eelnõu, millega soovin senisest rohkem õigusi anda kohalikele omavalitsustele lubade väljaandmisel ja mängupiirkondade kujundamisel. Toon siinkohal ära ühe osa ettepanekust, mida peaks / tuleks muuta. Valla- või linnavalitsus võib nõusoleku andmisest keelduda, kui mängukoha avamine taotletavas kohas ei ole valla- või linnavalitsuse hinnangul sobiv järgmistel põhjustel: taotletav mängukoht asuks elamus, muinsuskaitse all olevas ehitises või selle vahetus läheduses, tervishoiuasutuse, pühakoja, koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noorsootöö asutuse või noortelaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil või nende vahetus läheduses, planeeritava mängukoha avamisega ei nõustu piirkonda teenindav politseiasutus või mängukoha vahetus läheduses asuva piirkonna elanikud.

Loodan siiralt, et praegune koalitsioon oskab näha linnade ja valdade muresid seoses hasartmängukohtadega ja toetab eelnõud.

 

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0