Veebipäevik

Meie algatus muudab kogu Euroopa rohelisemaks

neljapäev, 29. november 2012

Osalen Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajana täna Brüsselis pidulikul tseremoonial, kus tänane Euroopa Roheline Pealinn Vitoria-Gasteiz (Hispaania) annab tiitli üle 2013. aasta võitjale – Prantsusmaa linnale Nantes´ile.

Mul on siiralt hea meel, et 2006. aastal alguse saanud Euroopa Rohelise Pealinna idee aitab muuta kogu Euroopat rohelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Soovin tunnustada kõiki tiitlile kandideerinud linnasid ja seniseid võitjaid (Stockholm, Hamburg, Vitoria-Gasteiz, Nantes, Kopenhaagen).

Tallinn on seadnud eesmärgiks saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks ja ma väga loodan, et see siht aitab muuta kogu Eestit keskkonnasõbralikumaks. Tiitli võitmine oleks tõsine saavutus, aga sellest märksa olulisem on, et nii meie kui ka meie järeltulijad saaksid elada rohelises ja puhtas elukeskkonnas.

Auväärt tiitel võib Baltimaadesse jõuda ka varem, sest Leedu linn Kaunas on üks 2015. aasta kandidaatidest. Täna on seis aga veel lahtine, sest Kaunasele pakuvad tugevat konkurentsi Bristol (Suurbritannia), Brüssel (Belgia), Bydgoszcz (Poola), Dublin (Iirimaa), Glasgow (Suurbritannia), Kütahya (Türgi) ning Ljubljana (Sloveenia).

Euroopa Rohelise Pealinna konkurssi eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ja säästvama elukeskkonna poole.

kommentaare: 0

Jüri Ratas: Ühistransport peab olema kiire ja keskkonnasõbralik

teisipäev, 20. november 2012

Osalesin täna Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajana ettekandega konverentsil "Roheline ja turvaline Tallinn". Keskendusin Euroopa Rohelise Pealinna idee tekkeloole ning tõin välja Tallinna tõsisemad väljakutsed antud tiitli pälvimiseks.

Tallinna soov saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks on mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Siis tähistab meie riik oma 100-ndat juubelit, Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja maa ning Kadrioru park saab 300-aastaseks. Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal tõestas, et Tallinn suudab edukalt konkureerida teiste Euroopa linnadega. Keskkonnaalastes küsimustes tuleb meil aga veel tööd teha.

Tallinnas on endiselt tõsiseks murekohaks liiklustingimused ja sellest tulenev müra ning õhusaaste. Samas tunnustan Tallinna otsust eelisarendada ühistransporti. Autosõitjate arvu vähendamiseks peab inimene jõudma trammi, trolli või bussiga soovitud sihtkohta kiiremini kui autoga.

Ühistranspordi arendamisel tuleb lisaks kiirusele, mugavusele ja puhtusele keskenduda kindlasti ka sõiduvahendite keskkonnasõbralikkusele, ehk eelistada tramme ja trolle. Täna on veel vara öelda, kas Tallinna otsus tasuta ühistranspordile üle minna aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa, sest tasuta kvaliteetse teenuse pakkumine on keeruline väljakutse.

Euroopa Rohelise Pealinna idee algatasin toonase Tallinna linnapeana Tallinna päeval, 15. mail 2006. aastal ning see mõte leidis kiiresti toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Tänaseks on tiitlile kandideerinud 56 erinevat linna, ehk tegemist on tunnustatud ja jätkusuutliku konkursiga. 

kommentaare: 0

Meil tuleb rahvast kuulata ja erakondade rahastamise korda parandada

esmaspäev, 19. november 2012

Juba mõnda aega on meil elavalt arutatud erakondade rahastamist. Täiesti põhjendatult ootab rahvas, et poliitikud arvestaksid ka tema arvamustega ning jõuaksid Riigikogus parteidevahelisele kokkuleppele, mis välistaks rahastamise hämarad skeemid ja muudaks järgmised valimiskampaaniad sisulisemaks.

Erakondade rahastamise korra muutmine on tegelikult ka poliitikute huvides, sest oma valijate ehk Eesti rahvaga pole võimalik kaua vägikaigast vedada. Seda on mõistnud suur osa Riigikogu liikmeid, kes julgevad avaldada ka selliseid seisukohti, mis ei lähe kokku partei põhiliiniga.

Ajaliselt on täna kõige õigem hetk muudatustes kokku leppida, sest alanud on kohalikeks valimisteks valmistumine ning peagi on rong läinud ja rahastamise lahenduste leidmine tuleb taas edasi lükata.

Kõige selgemalt aitaks erakondade rahavajadust vähendada valimiskampaania kuludele ülempiiri seadmine. Seni kehtiv olukord meenutab külma sõda, kus parteid püüavad üksteise valimiskampaaniaid iga hinna eest üle trumbata ja on selleks võtnud suuri pangalaene ning kogunud kahtlase päritoluga annetusi. Samas on rahval juba ammu kõrini loosunglikest valimisreklaamidest.

Ma ei ole kuulnud ühtegi tõsist vastuargumenti valimiskuludele ülempiiri seadmisele. Muidugi tuleb arvestada ja paika panna täpsed reeglid, kuidas valimiskulusid mõõta ning arvestada ka erinevate valimiste iseärasusi (kõik erakonnad ei kandideeri näiteks kohalikel valimistel igas omavalitsuses), kuid need on juba tehnilised küsimused, millesse ei tohiks kogu arutelu takerduda.

Kindlasti tuleb kaaluda ka annetustele ülempiiri kehtestamist, et vähendada era- ja ärihuvide domineerimist poliitikas. Suuremate summade puhul kasvab ju tõenäosus, et annetaja ootab oma raha eest vastuteeneid. Täpselt samal põhjusel ei toeta ma juriidiliste isikute annetuste lubamist. Maailmavaateline ja poliitiline eelistus on eelkõige konkreetsetel inimestel ja nende ühendustel. Äriühingutel on ennekõike ärihuvid.

Ühtlasi tuleb läbi vaadata riigieelarvest saadava raha jaotamise kord. Tänane süsteem soosib selgelt juba parlamenti pääsenud erakondi, kes saavad riigilt märksa suuremaid toetusi ja neid eelistavad ka annetajad. Eesti lähiajalugu on näidanud, et korra Riigikogu ukse taha jäänud erakondadel on sisuliselt võimatu parlamenti tagasi pääseda. Maksumaksja raha tuleb aga kasutada proportsionaalselt inimeste maailmavaateliste eelistustega, mitte väikeparteisid pankrotti ajades välja suretada.

Parlamendis esindatud erakonnad ei saa ega tohi lähtuda ainult enda huvidest, vaid peavad käituma riigimehelikult ning vaatama pikemat plaani. Rahulikult järele mõeldes saab iga poliitik aru, et erakondade rahastamise korra parandamine on oluline nii maailmavaatelise mitmekesisuse tagamiseks kui ka korruptsiooniga võitlemiseks, seega Eesti riigi huvides.

kommentaare: 0

Harta12 kirjeldab täpselt tänaseid erakondliku poliitika probleeme

kolmapäev, 14. november 2012

Täna avaldatud harta on minu hinnangul väga ajakohane ja asjakohane dokument. Ka mina nõustun, et rahval on väga vähe reaalseid võimalusi otsustusprotsessides osalemiseks. Olen jätkuvalt veendunud, et Eesti peab eeskuju võtma Euroopa Liidus kehtivast Lissaboni lepingust ning andma rahvale kodanikualgatuse õiguse. Riigi juhtimine ja meie kõigi jaoks oluliste otsuste langetamine ei tohi olla ainult erakondade pärusmaa.

Iga demokraatlik riik vajab tugevat kodanikuühiskonda ning sealhulgas ka ausaid ja rahva huve teenivaid erakondi. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab selgelt, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, mitte Reformierakond, Keskerakond või mõni kolmas partei.

Üha suurem hulk inimesi on täna poliitikas ja poliitikutes pettunud. Rahvas näeb, et vigade tunnistamise ja vastutuse võtmise asemel eelistatakse valetamist, keerutamist ja vastutusest kõrvale hiilimist. Selline teguviis mõjub pikemas plaanis nii erakondade mainele kui ka demokraatiale tervikuna hävitavalt. Poliitikud, kes kardavad tehtud vigu tunnistada ning vastutust võtta või tagasi astuda, näitavad sellega nii enda kui ka oma erakonna nõrkust, mitte tugevust.

Ülbus ja üleolev suhtumine on probleemiks nii riigitasandil kui ka kohalikes omavalitsustes. Kehtib autoritaarsele riigikorrale omane arusaam, et "õigeid" otsuseid ja "õigeid" ettepanekuid võivad teha ainult "õige" erakonna liikmed. "Valesse" erakonda kuuluvad ja parteitud "vale" maailmavaatega inimesed eksivad alati, ükskõik kui mõistlikud nende ettepanekud on. Sellisele demokraatiast kaugenenud mõtteviisile viitab väga selgelt ka osade valitsuse liikmete arusaam, et neile polegi asendajat.

Hartas välja toodud ideede eesmärk on demokraatia edendamine ja parandamine. Kõik need ettepanekud on ka reaalselt teostatavad ja nendega nõustumine minu jaoks iseenesestmõistetav. Muutuste saavutamine on võimalik, kui seda järjepidevalt nõuab arvestatav osa ühiskonnast. Riigijuhid ei saa oma rahvaga kuigi kaua opositsioonis olla.

 

Harta tekstiga saab tutvuda siin: http://www.harta12.ee/

Klikka siia, et kuulata minu samateemalist intervjuud Kuku raadiole.


kommentaare: 0

Valitsuse lubadused on suuremad kui elu ise

teisipäev, 13. november 2012

Eesti 2013. aasta riigieelarvet esitletakse kui heaolu kasvu toetavat eelarvet, mis üheaegselt tõstab inimeste palku, pensione ja peretoetusi, kuid ei suurenda riigi laenukoormust. Lähemal vaatusel selgub paraku, et reaalsus ei ole nii roosiline.

Riigieelarve tulud küll kasvavad 2,2%, ulatudes 7,5 miljardi euroni, kuid plaanitavad kulud on jätkuvalt suuremad (7,7 miljardit eurot), mille tagajärjel jätkub riigi elamine tuleviku arvelt teist aastat järjest. Suures osas on see negatiivne areng tingitud Euroopa Finantsstabiilsusfondiga liitumisest, kuid lisaks sellele suurenevad ka keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võlad mitmekümne miljoni euro võrra.

Numbritest olulisem on aga eelarve sisu. Valitsuskoalitsiooni poolt esitatud 2013. aasta riigieelarve eelnõu ei keskendu ühegi olulise probleemi lahendamisele, vaid jätkab valitsuse senist raamatupidajalikku poliitikat. Samale järeldusele on jõudnud ka riigikontrolör Mihkel Oviir, kes oma aastaaruandes leiab, et Eesti riigieelarved pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte riiklikke arengukavasid ja prioriteete arvestades. Riik peab kaalutlema ja mõtlema ette pikemalt kui üks eelarveperiood. Valitsusel peab olema selge visioon, millises suunas me liigume ja mis on konkreetsed eesmärgid lähiaastatel ning järgmisel kümnel aastal.

Eesti suurimaks probleemiks ja väljakutseks on juba aastaid rahvastiku arvu kiire vähenemine, kuid seda küsimust on järjekindlalt ignoreeritud. Üheaegselt on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändesaldo (sisse- ja väljarände saldo). See tähendab, et Eestis sünnib niigi liiga vähe lapsi ja lisaks sellele lahkub iga aasta tuhandeid vajalikke inimesi välismaale. Vabariigi Valitsuse ning tegelikult kõigi poliitikute ülesanne on välja töötada reaalselt toimivaid lahendusi, et tagada Eesti rahva ja riigi jätkusuutlikkus ning püsima jäämine.

Kahjuks ei ole valitsus vähegi tõsisemalt tegelenud ettevõtluse arendamisega. Samas on ta nii palgatõusu kui ka erinevate toetuste tõstmist järjekindlalt edasi lükanud. Reformierakonna ja IRL-i lühinägeliku poliitika tagajärjel on väljaränne Eestist Statistikaameti andmetel viimased neli aastat (2008-2011) järjekindlalt suurenenud, ulatudes eelmisel aastal juba 6 214-ni. Inimeste lahkumine Eestist on pikemas ulatuses aga kordades kallim kui neile väärika palga maksmine.

Tänu õpetajate ja meditsiinitöötajate väljaastumistele lubatakse 2013. aasta riigieelarvega tõsta riigisektori töötajate (päästjad, politseinikud, õpetajad, meditsiinitöötajad jt.) palku, kuid lubatud palgakasv on samas suurusjärgus prognoositava hinnatõusuga. See tähendab, et sisuliselt säilib inimeste senine madal ostujõud ja kriisieelse tasemeni on veel pikk maa minna. Eesti inimeste reaalpalk ehk palga ostujõud tõusis 0,9% eelmisel aastal ja ilmselt tõuseb veidi ka 2012. aastal, kuid vähenes 2009. aastal 4,9% ja 2010 aastal 1,8%.

Palju kära tekitanud "lapsetoetuste reform" on veelgi tühjem lubadus. Valdav osa peresid saab tuleval aastal endiselt ainult 19,18-eurost lapsetoetust. Uut, vajaduspõhist lapsetoetust (9,59 eurot) hakkavad saama ainult allpool vaesuspiiri elavad perekonnad ja nad peavad seda iga kvartal eraldi taotlema. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perekond, kes teenib nelja inimese peale 600 eurot kuus on valitsuserakondade hinnangul aga piisavalt jõukas ning peab ilma täiendava toetuseta hakkama saama.

Ilmselt iga lehelugeja on kuulnud ilusat lubadust tõsta õpetajate palku 11% võrra. Reaalselt on aga lisaraha õpetajate palgatoetuse tõstmiseks 2013. aasta eelarves ainult 7,5 miljonit eurot, vajaliku 15,7 miljoni euro asemel. Ülejäänud summa plaanitakse leida olemasolevate vahendite ümberjaotamise ning koolivõrgu optimeerimise tulemusena. Seega üle poole vajalikust rahast tuleb haridusvaldkonna eelarve teiste ridade vähendamise arvelt. Suure tõenäosusega tähendab see kokkuvõttes tänasest suuremaid väljaminekuid kohalikele omavalitsustele või lubatust kasinamat palgatõusu.

Kui valitsus leiab, et Eesti riigil pole hädavajalike valdkondade toetamiseks piisavalt raha, tuleb tõsiselt mõelda tulupoole suurendamise peale, seda eeskätt ettevõtluse arendamise kaudu. Opositsioonierakonnad on ka korduvalt välja pakkunud astmelise tulumaksu kehtestamist ning klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamist, et olemasolevaid ressursse õiglasemalt ümber jaotada ja ühtlasi riigi tulusid suurendada. Lisarahaga saaks kolmekordistada lapsetoetusi kõigile perekondadele, eraldada täiendavaid vahendeid õpetajate palgatõusuks ning tõsta pensione indeksiga ettenähtud määral. Ühtlasi võimaldaks see riigil taastada kohalike omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, sest omavalitsuste tulude kärpimine suurendas veelgi Eesti ühiskonna killustatust ja on muutnud inimväärse elu väiksemates omavalitsustes peaaegu võimatuks.

Mul on väga kahju, et Eesti riigieelarve sündis taaskord valitsuskoalitsiooni tagatoas ning selle kujundamise protsessi ei kaasatud kõiki parlamendis esindatud erakondi. Riigikogu opositsioon annab endast parima, et muuta eelarvet inimsõbralikumaks. Varasem kogemus on aga näidanud, et valitsevad erakonnad hääletavad maha praktiliselt kõik meiepoolsed ettepanekud, sõltumata nende sisust. Olgugi, et käesoleva aasta EMOR-i uuringud näitavad selgelt, et Eesti rahvas toetab tänaseid opositsioonierakondi ja nende maailmavaatelisi seisukohti.

Minu kindel veendumus on, et Eesti riik peab toetama ja aitama kõiki oma elanikke ning tagama riigi tervikliku arengu, mitte keskenduma jõukama ühiskonna osa elukvaliteedi parandamisele. Just sel põhjusel ei saa ma toetada valitsuserakondade poolt esitatud 2013. aasta riigieelarve eelnõud.

kommentaare: 0

Enda asendamatuks pidamine on suurushullustuse viimane aste

teisipäev, 6. november 2012

Rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemised TV3 eetris olnud "Kolmeraudse" saates on labasuse musternäide. Ligi näitas avalikult, millise tasemeni on Reformierakonna eneseimetlemine jõudnud.

Valitsusparteid muutuvad iga päevaga üleolevamaks ning suhtuvad rahva arvamusse täiesti ükskõikselt. Väita, et "meile pole asendajat" kõlab nagu Ligi unistaks üheparteisüsteemi taastamisest. Eesti on siiski demokraatlik riik, kus valijad otsustavad, keda ja kui kaua nad riigijuhtimise juures näha soovivad. Rahvas ei ole valinud Jürgen Ligit, Andrus Ansipit ega Reformierakonda igavesest ajast igavesti võimu teostama.

Jürgen Ligi rünnakud opositsioonierakondade suunal ei kannata samuti mingit kriitikat. Nimetada sotsiaalsemat maailmavaadet omavaid erakondi vastutustundetuteks, kes kulutavad ressursse valesse kohta, näitab veenvalt, kui kitsas on Reformierakonna ladviku silmaring. Kas tõesti eksisteerib Jürgen Ligi hinnangul ainult üks õige maailmavaade, üks õige poliitika ja ainult üks õige erakond, kes peab Eestit valitsema?

Lisaks opositsiooni mahategemisele, ründas Ligi äärmiselt labaselt ka oma erakonnakaaslast, kes julges rahastamise küsimuses pealiinist erinevat seisukohta avaldada.

Ükskõiksuse ja üleolekuga suhtuvad võimuerakonna juhid ka haritlastesse, ajakirjanikesse, sotsioloogidesse ning teistesse arvamusliidritesse, kes söandavad Reformierakonna poliitika õigsust kahtluse alla seada.

Iga päevaga saab üha selgemaks, et Reformierakonna tuumik on reaalsest elust ja demokraatiast täielikult võõrandunud.

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0