Veebipäevik

Tänan kõiki toetajaid ja korvpallisõpru

teisipäev, 18. detsember 2012

Tänan kõiki Eesti Korvpalliliidu presidendi valimistest osa võtnud klubide esindajaid ning korvpalli käekäigule kaasa elanud treenereid, mängijaid, ajakirjanikke ja korvpallisõpru!

Tunnustan Atso Matsalu edasiviiva debati loomise eest!

Õnnitlen värskelt valitud juhatuse liikmeid!

Eesti Korvpalliliidu presidendi koht ei ole minu jaoks lihtsalt kõlav tiitel, vaid lubadus ja kohustus anda järgmised neli aastat oma panus Eesti korvpalli arengusse ning teha seatud eesmärkide saavutamiseks aktiivselt koostööd juhatuse, sekretariaadi, klubide, treenerite, mängijate, lapsevanemate, toetajate ja teiste osalistega.

 

Eesti Korvpalliliidu juhatusse valiti 17.12.2012 toimunud üldkoosolekul järgmised inimesed:

1. Henri Ausmaa

2. Heino Enden

3. Remo Holsmer

4. Priit Kaasik

5. Gerd Kiili

6. Kalvi Kõva

7. Kaarel Loigu

8. Ott Lumi

9. Kristjan Rahu

10. Janne Rits

11. Jaak Salumets

12. Priit Sarapuu

13. Tanel Suslov

14. Ivar Vendelin

15. Jüri Ratas

kommentaare: 0

EKL presidendikandidaadi Jüri Ratase ja tema meeskonna programm

reede, 14. detsember 2012

EKL presidendikandidaadi Jüri Ratase ja tema meeskonna programm "Korvpall – kõige armastatum, haaravam, laiapõhjalisem ja edukam võistkonnaala Eestis. Meie mäng!"

 

SISSEJUHATUS

Eestis on mängitud korvpalli armastuse ja kirega. Korvpall on olnud sageli meie au ja uhkuse küsimus, teatud hetkedel isegi südametunnistus, ja iseseisvusliikumine. Korvpalliarmastus on meie rahvast paelunud ja koondanud. See mäng on olnud meie iseolemise ja –otsustamise üheks nurgakiviks läbi aastakümnete koos oma parimate eeskujudega.

Korvpall on ka täna väga laialdast kandepinda omav spordiala. Korvi mängivad üle kogu Eestimaa tüdrukud ja poisid, naised ja mehed. Mängu viljelevad ka liikumispuudega inimesed. Korvpalli peetakse jätkuvalt meie rahvusspordialaks. Kuid ka siin, korvpallis, tuleb palju teha astumaks järgmisi samme…

Selle programmi nimeks on: Korvpall – kõige armastatum, haaravam, laiapõhjalisem ja edukam võistkonnaala Eestis. Meie mäng! Oma eesmärkide poole liikumisel tuleb meil tagada poolehoidjate kasvav huvi ja harrastajate jätkuv kirg mängu vastu. Korvpalli kandepind peab veelgi laienema ja tugevnema. Kahjuks peame tõdema, et nii mõneski Eestimaa vallas või linnas, kus veel kümme – kakskümmend aastat tagasi oli korvpall spordielu lipulaevaks, ei ole täna enam treenereid ega mängijaid. Siit tuleneb ka uue juhatuse otsene soov ja roll – olukorda parandada. Meie edukuse mõõdupuuks ei ole ainult tänaste rahvusnaiskondade ja –meeskondade tulemused. Jätkusuutliku korvpallimaastiku olulisteks teguriteks on ka osalejate arvu suurendamine mikro-, makro- ja minikorvpallis, treenerite süsteemne koolitamine, regionaalse osatähtsuse kasvatamine ning aktiivne, koostööd otsiv suhtlus korvpalliringkondades ja meedias.

Majanduse taastumise olukorras peame seisma selle eest, et suurem toetus jõuaks noorteklubideni läbi suurema spordimeisterlikkuse toetuse ja väiksemate osavõtumaksude.

 

NOORTELIIGAD

Noorteliigade korraldusliku taseme tõstmine:

uue korraldusmeeskonna komplekteerimine;

turniiri korraldamise planeerimisse rohkem kaasata klubisid, et parandada juhendite ja ajagraafikute planeerimist ning teatavaks tegemist;

võistluste ajakavad kinnitada hooaja lõppedes võimalikult kiiresti;

korrigeerida juhendeid, et minimeerida võistluste kattuvused;

noorteliigade finaalmängud võimalusena korraldada G4S Korvpalli Meistriliiga mängude eel;

turniiridel käivitada paralleelselt ka individuaalsete oskuste võistlused;

parandada infovahetust alaliidu ja klubide vahel;

alustada finaaletappide mängudest otseülekannete tegemist internetis;

suurendada noortevõistluste nähtavust EKL kommunikatsioonikanalites ja EKL meediapartnerite hulgas;

kaasata uusi meediapartnereid;

koostöös erasektoriga andekamatele noortele võimaluse leidmine õpingute jätkamiseks ja korvpallihariduse omandamiseks välismaal.

 

Noorteliigade osavõtumaksude vähendamine:

Taastada 2006-2009 olukord, kui oli noorteliigades mängimine osavõtu tasuta ning mis tuli tänu majanduskriisile ajutiselt peatada, liikuda eesmärgi poole sammhaaval alustades noorematest vanuseklassidest;

spordimeisterlikkuse raha kahekordistamine 4 aasta jooksul;

noorteliigadele sponsorite leidmine;

turniirisüsteemide hindamine koos klubidega optimaalse formaadi leidmiseks;

amatöörliigade mängijate litsentsimaksu tulude suunamine noorteliigade toetamisse.

 

Suurendada eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste osakaalu korvpallis:

toetused uute gruppide avamisele kõikides vanusegruppides, taotleda finantseerimist läbi integratsiooniprojektide;

erikoolitused alustavatele klubidele ja treeneritele;

soodustused uute gruppide liitumiseks EMV süsteemiga.

 

Venekeelse meedia kaasamine:

venekeelsed pressiteated;

venekeelsed uudislood;

ürituste reklaamid venekeelsetes meediakanalites;

vastava reklaamimahu suurendamine.

 

Koostöös Eesti Koolispordi Liiduga:

koolitama kehalise kasvatuse õpetajaid ning andma välja neile korvpallialase õpiku;

töötame välja parima korvpalli toetava koolispordi võistlussüsteemi ning esitama selle koolispordi juhatusele (Nt. "Osavaima Korvpalluri" festival, klasside ja koolidevahelised korvpallivõistlused);

leidma võimalusi, et meistriliigas mängivad korvpallurid viivad läbi kehalise kasvatuse tunde korvpalli alal.

 

RAHVUSKOONDISED

Meeste rahvuskoondise puhul on üheks suureks eesmärgiks jõudmine Euroopa Meistrivõistluste (EM) finaalturniirile. Sinna jõudmiseks tuleb tagada:

mängijatele tingimused ja motivatsioon koondises osalemiseks;

parim meditsiiniline tugi;

parimad ettevalmistustingimused;

uute sponsorlepingute sõlmimine rahvuskoondise toetuseks.

 

Rahvusnaiskond:

parimate mängijate kaasamine koondisesse;

ettevalmistustingimuste parendamine ning kontrollmängude arvu suurendamine.

 

Noortekoondised:

noortekoondise kandidaate testitakse regulaarselt, mis võimaldab viia mängijate ettevalmistuse teaduslikule tasandile;

tehakse koostööd meditsiiniasutustega, et tagada võimalikult paljude kandidaatide meditsiinile ülevaatus;

oluliseks väljundiks on noortekoondiste järjepidev osalemine võimalikult paljudel rahvusvahelistel turniiridel;

oluline on, et rahvuskoondise (naiste ja meeste) peatreener koostab koostöös treenerite toimkonnaga programmi noortekoondiste jaoks, mis sisaldab nii taktikat rünnakul ja kaitsel ning milliseid oskusi peab erinevasse vanuseklassi kuuluv korvpallur omama.

 

G4S KORVPALLI MEISTRILIIGA (G4S KML)

Igakülgne klubide toetamine EKLi poolt, et tagada nende püsimajäämine KML kaardile.

Laiapõhjalise koostöö pakkumine uutele liitujatele.

Veelgi suurem toetus klubidele, kellel on täidetud kõik klubipüramiidi nõuded, kes panustavad noortevõistkondadesse.

 

G4S KML peab osana ühtsest süsteemist toetama noortekorvpalli arengut:

korvpalli populaarsuse mootor, kus tekib publikul personaalne side mänguga;

inimestel vahetu kontakt kohaliku tippkorvpalliga suuremates regioonikeskustes;

liiga populaarsus muuta rahaliseks väärtuseks, millest toetada noortesüsteemi;

parim keskkond noorkorvpalluri arenguks.

 

Täiendatud turundusstrateegia sisseviimine ning juurutamine:

Meistriliiga uue kuvandi loomine;

täiustatud kommunikatsioonikava;

parema kommunikatsiooni tagamine ja suurema ühisosa väljatoomine EKLi ja G4S KMLi klubide tegevuse vahel.

 

AMATÖÖRLIIGAD

I ja II liiga arendamine, koostöö teiste liigadega:

II liiga on hüppelauaks klubidele, kes soovivad pürgida I liigasse;

I liiga on hüppelauaks klubidele, kes soovivad pürgida meistriliigasse;

suurendada amatöörliigade nähtavust kommunikatsioonis, luua toetajatele lisaväärtus;

EKL võtab oma ülesandeks mängude sissekandmise ja statistika avaldamise leheküljel www.basket.ee või alustab online-statistika ülekandeid, mille puhul toimub statistika edastamine ja kuvamine automaatselt;

II ja I liiga finaalmängude ülekanded internetis;

maakondlike liigade liitmine ühtsesse süsteemi – turniiri algstaadium on maakondlik, paremate kvalifitseerumine üleriigilisele turniirile;

maakondlike liigade kohtunike täiendkoolitused ja kvalifikatsiooni tõstmine;

esimestes etappides toimuvad mängud regionaalsetes alagruppides, mis muudab  liigades osalemise soodsamaks ja omakorda vähendab pikkade sõitude osakaalu;

suurem koostöö EKLi ja  erinevate alternatiivliigade vahel (nt. Tallinna Kossuliiga, MAL jt);

soodustused litsentsi omanikele (tasuta või soodushinnaga rahvuskoondise mängude piletid, KML hooajakaardid jpm);

alternatiivliigasid puudutav info võimalusel koondada ühtsesse korvpalliportaali www.basket.ee.

 

Kõikide korvpalli harrastajate litsentseerimine:

tänapäevase magnet-, kiip- või elektronkaardi rakendamine;

võimalus kaart elektrooniliselt taotleda (internetis), hiljem pikendada internetis;

kõikide Eestis korvpalli harrastavate mängijate kaardistamine, ka nende kes ei osale EKL sarjades;

mängijate üametlikö staatus – kajastumine riiklikus statistikas;

üõigeö harrastajate arv korvpalli hindamisel ja alade võrdluses;

soodustused litsentsi/kaardi omanikele (tasuta või soodushinnaga rahvuskoondise mängude piletid, KML hooajakaardid, jpt);

võimalus mängijalitsents soetada igal korvpalli harrastaval inimesel;

kaardile võimalik lisada lisarakendusi:

soodustused EKL partnerite juures;

soodustused EKL korraldatavatel mängudel ja turniiridel;

läbipääsusüsteemides kasutamine (hooajakaardina või üksikpileti eest tasumisel);

ühtne andmebaas aitab omada ülevaadet harrastajatest ning olla nendega paremini kontaktis.

 

Oluline üldpõhimõte on, et II liiga on kasvulavaks I liigale ja I liiga väljakutseks meistriliigale, kus toimuvad ka iga-aastased üleminekumängud meisterlikkuse põhimõttel. Igal järgmisel aastal on väga oluline see, et II liiga osalejate üldarv ei langeks, vaid tõuseks. II ja I liigas meisterlikkuse tõstmine aitab kindlasti ka muuta üleminekut A klassist naiste- või meeste meistriliigasse sujuvamaks ning vähendab mängijate kadu (loobumist) korvpallist. Korvpalliliidule on oluline leida suuremat ja tihedamat koostööd teiste korvpalli alternatiivliigadega. Üheks eesmärgiks on, et korvpalliliidus oleks täpne ülevaade harrastajate hulgast ja muutustest harrastajaskonnas.

 

NAISTEKORVPALL

A-klassi lõpetajate kadumise peatamine:

leida võimalus A-klassi lõpetanutel jätkata korvpalliga kasvõi harrastustasemel;

kaasata ülikoolid ja teised õppeasutused, kes täna veel ei oma naiskondi.

 

Naiste amatöörliiga käivitamine:

amatöörliiga taaskäivitamine;

teha liiga maksimaalselt kättesaadavaks;

kaasata hetkel harrastusturniiridel mängivad naiskonnad amatöörliigaga liituma.

 

Korvpall sobib naistele:

edukate Eesti naiskorvpallurite abil sammhaaval naiste korvpalli kuvandi ja prestiiži parandamine;

klubisüsteemis kasvanud neidude ja naiste edulugude esitlemine – sihtgrupiks lapsevanemad ning noored ise;

töötada välja tänapäevased reklaami ja muud vajalikud materjalid  naistekorvpalli tutvustamiseks, mida saaksid treenerid kasutada noorte treeningutele kutsumisel.

 

AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM (Audentese SG) ja REGIONAALNE KORVPALL

Selles korvpalli tipp-akadeemias näha ette:

õppursportlaste kohtade arvu suurendamine;

üldfüüsilise ettevalmistuse treeneri ja füsioterapeudi kaasamine.

 

Mänguväljund G4S KML tasemele:

Audentese SG võistkonnana mänguväljund KML tasemele;

säilitada mänguväljund I liigas noorematele õpilastele.

 

Vanuselise skaala laiendamine:

kaasata rohkem õpilasi 8-9 klassidest;

järjepidevat arengut tagades peaks olema ühtlane komplekteeritus kõikidest klassidest: 12. kl – 6 õpilast, 11. kl –  6 õpilast, 10. kl – 6 õpilast, 9. kl – 6 õpilast ja 8. kl – 6 õpilast; kokku 28-30 õpilast -  noormeest;

kaaluda neidude osakonnas sammhaaval liikuda teise grupi suunas;

kahe (tasemelt erineva) grupi loomine noormeestele.

 

Audentese filiaal Tartusse:

koostöös EOK, klubide, Tartu Linnavalitsuse ja teiste kohalike omavalitsuste ning TÜSK-ga, mille tulemusena on võimalik anda korvpalliharidust Kagu ja Lõuna-Eesti noortele võimalikult kodulähedal.

 

Regionaalsete korvpallikeskuste loomine:

koostöös KOVide, kohaliku klubi ning EOK-ga;

kaasata ka 7. - 9. klassi õpilasi.

 

Spordiklassid ja spordiakadeemiad:

annab klubidele võimaluse koondada maakondade, ka linnade parimaid mängijaid;

toetus peab olema süsteemne ja riigi poolt rahastatud ning toimima koostöös KOVide ja EKLiga;

spordiseaduse muudatuste ettevalmistamine (koos rahastusega KOVidele) eesmärgiga taastada kohalikel omavalitsustel kohustus sporti toetada ning seal ette näha eraldi saavutusspordi osa.

 

TREENERI KUI ÕPETAJA STAATUS ÜHISKONNAS

Pakkuda välja Riigikogule ja Valitsusele regulatsioonid ja ettepanekud treenerite sotsiaalsete garantiide osas koostöös EOKga ja teiste alaliitudega.

Luua parima treeneri valimisel uus maakondlik kategooria.

Igaaastased kindlad koolitused treeneritele.

 

3x3 KORVPALL

3x3 populaarsuse kasvatamine:

tihendada koostööd tänavakorvpalli korraldajatega;

uute sarjade loomine;

3x3 võistluste korraldamine ka sügis-talv-kevad hooajal.

 

Rahvuskoondised:

meeste ja naiste rahvuskoondise esindatus tiitlivõistlustel;

noortekoondiste osalemine tiitlivõistlustel;

eriettevalmistus 3x3 koondistele.

 

Tiitlivõistluste korraldamine:

taotleda FIBA ja FIBA Europe hallatavaid tiitlivõistlusi.

 

KASVATAJARAHA

Kasvatajaraha süsteemi täiustamine:

edendada regulatsiooni andekate, edasiliikuvate  mängijate osas, kus varasemad kasvatajaklubid saavad tasu ka teisel ja kolmandal jne ülemineku puhul ehk osa üleminekusummadest jõuaks mängija esimese treenerini;

likvideerida võimalikud vastuolud, kui litsentseeritakse ka maakondlikke liigasid – võimalike erisuste kehtestamine.

           

ÜLIÕPILASKORVPALL

Juhendite ja reglemendi korrastamine arvestades ülikoolide eripära:

vaadata üle nõuded KML ja NKML võistkondadele seoses klubipüramiidi nõuetega ning üleminekutasudega (sh. kasvatajaraha).

Motiveerida läbi koostöö EKLiga rohkem ülikoole ja õppeasutusi osalema erineva taseme võistlustel.

Universiaadikoondiste osalemine Universiaadil koostöös Ülikoolidega.

Üliõpilaskorvpalli arendamisele kaasaaitamine, koostöö EASL-iga, kalendrite ühtlustamine.

 

SEENIORITE KORVPALL

Toetab sõnumit: ükorvpall on kõigileö:

võistluste parem kommunikeerimine;

võistluste esiletõstmine EKL meediakanalites.

 

Seeniorite naiste võistluste korraldamine:

teha endast olenev, et naiskonnad muutuksid aktiivsemaks;

alustada turniiride formaadis;

võimalik koostöö olemasolevate harrastajate turniiridega.

 

Seeniorkorvpallurite litsentseerimine:

mängijad ametlikult ükorvpallikaardileö;

seeniorid nähtavaks spordistatistikas ja – registris.

 

KOOLITUS

Astmekoolitus:

jätkata olemasoleva koolituse kvaliteedi parandamist Tallinna Ülikooli (TLÜ) juures;

2013 sügisest alustada III astme koolitusega ning saavutada alates 2014 aastast tsüklilisus, mis oleks treeneritele üldteada;

pidada läbirääkimisi Tartu Ülikooliga käivitamaks astmekoolitust Tartu Ülikooli juures;

koolituskomisjonis otsustada, milliste astmete koolitused hajutada ning millised tsentraliseerida.

 

4-8 aastaste laste treenerite ettevalmistus:

valmistada ette mudilaste liikumisrühmade treenerid;

mängulised ja mitmekülgsed mängud ja treeningud;

koolitada ka klubisid parandamaks nooremate gruppide loomist ning suurendada värbamisprotsessi efektiivsust; üheks näiteks on koostöös KOVi, lasteaedade, korvpalliklubide ja EKLi korvpallitreeningute alustamine juba lasteaedades.

 

Noorte talentide programm:

kaardistada änoored tõusvad treeneridü nagu seda mängijatega tehakse;

kaasata need treenerid rahvusvahelistesse koolitusprogrammidesse;

kaasata treenerid noortekoondiste programmidesse (kolmanda või neljanda treenerina) ja täiskasvanute rahvuskoondiste programmidesse;

treenerite mentorlusprogramm, mille raames on kaardistatud treeneril oma mentor, kelle poole on võimalik pöörduda spetsiifiliste probleemide ja küsimustega.

 

Tipptreenerite koolitus:

koostöö alustamine Leedu kehakultuuriakadeemiaga;

tipptreenerite täiendkoolitus;

Leedu treenerite koolitusmudeli ja programmide võimalik osaline kasutuselevõtt Eestis.

 

Täiskohaga koolitusjuht EKL-i:

koolituste korraldamine;

treenerite skautimine;

parimate väliskoolituste otsimine;

mentorlusprogrammi juht;

täiendkoolituste korraldamine;

koolitusmaterjalide koostamine ning levitamine;

treenerite toimkonna liige – tehniline juht.

 

Spordijuhtide koolitus:

koolitused sponsorite leidmiseks;

klubide koolitused spordijuhtimise teemadel;

klubide koolitused turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas;

koostöö Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga – spordijuhtide magistriprogramm;

koostöö kultuurijuhtide koolitusprogrammiga Eesti Kultuuriakadeemia juures (koolitusprogramm on käivitamisel)

 

TIPPVÕISTLUSED

Esitada taotlus, et kandideerida 2017, 2018 või 2019 Maailma või Euroopa Meistrivõistluste korraldamise osas Eestis või kõigis kolmes Balti riigis:

edukalt läbi viia U20 EM Tallinnas 2012;

luua koostöökomisjon Läti ja Leedu kolleegidega, kellega koos valmistaks ette taotluse korvpalli katuseorganisatsioonidele.

 

Koolinoorte MM korraldamine Eestis:

koostöös Eesti Koolispordiliiduga taotleda järgmise võimaliku Koolinoorte MM läbiviimist Tallinnas;

vähemalt 2 kohaliku võistkonna (tüdrukud ja poisid) osalemise garanteerimine.

 

3x3 Euroopa või Maailmameistrivõistluste korraldamine:

täiskasvanute või U18 tiitlivõistluste korraldamine Eestis.

 

FINANTSEERIMINE

Avalik sektor (Riik, KOV, EOK):

toetused viia isikupõhiseks – võistkonna ning individuaalala sportlaste toetus peab olema võrreldav, kaaluda ei saa alasid, vaid toetust per sportlane;

omavalitsuste toetuse suurendamine – esindusmeeskonnad, edukad noorteklubid ning regioonikeskuste koostööprojektid;

läbi harrastajaskonna suurendamise (harrastusliigade litsentseerimine) suurendada riigieelarvelisi eraldisi.

 

Erasektori rahastamiseks eraldi üksuse loomine:

EKL allüksus, kelle peamine ülesanne on sponsorite otsimine;

pidev suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete sponsoritega;

töötaja(te)le põhipalga asemel motivatsioonipalk (vahendustasu leitud rahadelt);

antud üksusele oma nõukogu, mis koosneks korvpallihuvilistest tippturundajatest ning ettevõtjatest;

turunduse ja kommunikatsiooni koondamine antud üksuse alla.

 

EESTI KORVPALLILIIDU STRUKTUUR

Alaliidu sekretariaadi kohandamine uue strateegiaga:

vajalike inimeste leidmine uutele positsioonidele;

uued tööjaotused olemasoleva personali jaoks;

uute struktuuriüksuste loomine.

 

Uus aruandluskord:

tihedam kommunikatsioon treenerite toimkonna ning klubide vahel;

tihe koostöö treenerite toimkonna, koolitusjuhi, klubide ning treenerite  vahel;

kõikide üksuste aruandekohustus nii juhatusele kui üaktsionärideleö e. klubidele.

 

Komisjonid:

kolme uue komisjoni lisamine; regionaalse korvpalli komisjon, treenerite toimkond ja 3x3 komisjon;

uued komisjonide koosseisud;

rohkem kaasata klubisid komisjonide töösse.

 

KOKKUVÕTE

Antud programm on koostatud võimalikult realistlikult. Programmis pole keskendatud spordiala peamistele eesmärkidele – need jäävad muutumatuks kõikide eelnevate aastatega võrreldes. Korvpall peab olema edukas, nähtav, suurima harrastajaskonnaga ning populaarne spordiala. Siin on kirjeldatud tegevused, kuidas seda saavutada.

Esimese asjana tuleb teadvustada, et enamus nendest suurtest eesmärkidest ei ole kiiresti saavutatavad. Hea korvpalluri kasvatamine võtab aega 10-15 aastat. Edukus, nähtavus ja harrastajaskond on kasvatatav aastate jooksul. Siinesitatud programmi täitmiseks ei piisa vaid EKL presidendi, juhatuse ja sekretariaadi panusest. Selle programmi elluviimiseks on vaja kõikide klubide, treenerite, mängijate, lapsevanemate, toetajate ja teiste osaliste panust ning tuge. On vaja Eesti rahva jätkuvat, nii otsest kui ka tema esindajate poolset toetust.

 

Eesti Korvpalliliidu juhatuse liikmete kandidaadid:

1. Henri Ausmaa;

2. Heino Enden;

3. Remo Holsmer;

4. Priit Kaasik;

5. Gerd Kiili;

6. Kalvi Kõva;

7. Kaarel Loigu;

8. Ott Lumi;

9. Kristjan Rahu;

10. Janne Rits;

11. Jaak Salumets;

12. Priit Sarapuu;

13. Tanel Suslov;

14. Ivar Vendelin;

15. Jüri Ratas.                  

 

Alaliidu esindatus muudes organisatsioonides:

FIBA ja FIBA Europe võtmekomisjonides

FIBA 3x3 komisjonides

EOK täitevkomitees

EOK esindajatekogus

Kultuurkapitali Nõukogus

Hasartmängumaksu nõukogus

kommentaare: 0

Tule kohalike omavalitsuste infopäevale!

teisipäev, 4. detsember 2012

Keskerakonna Omavalitsuskogu korraldab neljapäeval, 6. detsembril infopäeva kõigile omavalitsuspoliitikast huvitatud inimestele. Üritus toimub Tallinna tn 11/1 asuva Viljandi Linnaraamatukogu konverentsi- ja näitusesaali III korrusel. Algusaeg kell 16.00, orienteeruv kestus 2-2,5 tundi.

"Kohalike omavalitsuste olukord on täna ebastabiilne nii rahalises kui ka poliitilises mõttes. Kõiki valdasid ja linnasid on viimastel aastatel tabanud mitmed rahalised kärped, mis raskendavad oluliselt elanikele vajalike teenuste pakkumist. Valitsuskoalitsiooni poolt on aga oodata veel suuremaid muudatusi – plaanitakse ulatuslikult reformida koolidevõrku ja ümber korraldada Eesti senine haldusjaotus," teatas Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas.

"Seetõttu ootame infopäevale kõiki kohalike omavalitsuste käekäigu vastu huvi tundvaid inimesi. Loomulikult on üritus osavõtjatele tasuta ja kohapeal pakume ka võimalust esitada küsimusi mitmetele omavalitsuspoliitika ekspertidele," lisas Ratas.

Omavalitsustegelane ja erakonna omavalitsuskogu juhatuse liige Helmut Hallemaa märkis, et "kohalik omavalitsus on inimestele lähim avaliku võimu esindus, kellel lasub vastutus oma inimeste eest ning kes otseselt saab leevendada kohalike inimeste elulisi probleeme. Tänane omavalitsuste rahastamine aga ei ole kohaliku elu korraldamiseks ja seadustega pandud ülesannete täitmiseks piisav.  Nüüd tõstetav omavalitsustele mineva üksikisiku tulumaksu osa läheb täielikult kodualuse maa maksuvabastusega puudujääva osa katteks. Me vajame sisulist haldusreformi, mis tugevdaks omavalitsusi kogu riigis."

"Ilmselge on vajadus senisest oluliselt suurema riikliku stabiilsuse järele omavalitsuste rahastamisel. Ikka on tagastamata aastaid tagasi ära võetud tulumaksu osa, ehkki seda ju lubati. Ka kohalikul võimul on õigustatud ootus. Me vajame sotsiaalsemat ja omavalitsusi toetavamat riigivõimu," lõpetas Viljandi Linnavalitsuse liige Helmut Hallemaa.

Keskerakonna Omavalitsuskogu infopäeval arutatakse kohalike omavalitsuste finantseerimise, Euroopa Liidu maaelu toetuste, hariduspoliitika ja volikogu liikme rolli üle. Ettekanded peavad rahandusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning Eesti Linnade Liidu tegevdirektor.

Lisainfo ja registreerimine e-posti aadressil alla.poddubnjak@riigikogu.ee

kommentaare: 0

Eesti poliitika vajab restarti

pühapäev, 2. detsember 2012

Rahva rahulolematus Eesti poliitikaga on hoogsalt kasvanud. Tugevad erimeelsused on nii koalitsiooni- ja opositsioonierakondade kui ka vabakonna esindajate vahel ning tänane olukord meenutab Esimese maailmasõja aegset kaevikusõda. Lahkhelide tagamaad peituvad üheaegselt poliitika sisus ja ka stiilis.

Ühest küljest võiks ju öelda, et Eesti riigil läheb hästi. Majandus kasvab juba kümnendat kvartalit järjest ja vähemalt ametliku statistika järgi väheneb tööpuudus ning tõusevad palgad. Reaalselt erineb aga inimeste toimetulek sõltuvalt ametist ja elukohast jätkuvalt kordades ning majanduskasv ei ole kaugeltki kõigile oodatud palgatõusu toonud. Eluasemekulude ja toiduainete hinnatõus seevastu ei ole jätnud ühtegi perekonda puutumata.

Valitsuskoalitsiooni senist rahanduspoliitikat ja hetkel Riigikogus arutusel olevat 2013. aasta riigieelarvet ülistavad sõnavõtud mõjuvad seetõttu tragikoomiliselt. Valitsus on seadnud eesmärgiks riigi tulude ja kulude matemaatilise tasakaalu ehk statistilise heaolu ning pole suuteline nägema inimest eelarvenumbrite taga. Samale järeldusele on jõudnud ka riigikontrolör Mihkel Oviir, kes oma aastaaruandes leiab, et Eesti riigieelarved pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte riiklikke arengukavasid ja prioriteete arvestades.

Kuigi Riigikogus on esindatud mitu poliitilist jõudu ja rahva enamus ei toeta täna Reformierakonda ja IRL-i, otsustasid koalitsioonierakonnad ilma igasuguse aruteluta tagasi lükata kõik opositsiooniparteide poolt 2013. aasta riigieelarve eelnõule tehtud muudatusettepanekud. Sellelaadne teerullipoliitika iseloomustab kahjuks hästi tänast Eesti poliitika stiili.

Demokraatlikus riigis tuleb ära kuulata kõik osapooled ehk arvestada ka opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna ettepanekutega. Paraku peavad täna nii valitsuserakonnad kui ka mitmete omavalitsuste juhid enda poliitikat ja maailmavaatelisi seisukohti ilmeksimatuks ning ei võta kuulda kellegi teise arvamust ega konstruktiivset kriitikat.

Eesti poliitika vajab üha enam inimkesksust ja demokraatlikku arutelu, aga ka riigimehelikkust. Meie parempoolse valitsuskoalitsiooni leksikonis kas puudub selline mõiste nagu poliitiline vastutus või ei ole selle sisust aru saadud. Mitme ministeeriumi haldusalas on tehtud Eesti riigile ja rahvale selgelt kahjulikke otsuseid, kuid vastutus lükatakse hoopis ametnike õlgadele. Mõne näitena võib tuua elamislubade skandaali, Estonian Airi 20,2 miljoni eurose kolme kvartali kahjumi ja segadused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse väljastatud toetustega. Omaette teema on veel justiitsministri kohta algatatud ja tulemusteta lõpetatud kriminaaluurimine Reformierakonna rahastamise küsimuses.

Riigi edukaks toimimiseks on hädavajalik, et rahvas usaldaks ja austaks riiki ning selle institutsioone. Ükski poliitik ei tohi lähtuda enda heaolust, vaid ta peab olema oma tegevusega eeskujuks ning vajadusel nii oma kui ka alluvate vigade eest vastutama. Iga hinna eest kõrgest ametikohast kinni hoides kahjustavad mitmed tänased ministrid nii enda, oma erakonna kui ka Eesti mainet tervikuna.   

Poliitilise vastutuse võtmise hea tava taastamise kõrval tuleb lahendada ka põhjendatult rahva pahameele pälvinud probleemid parteide rahastamisel ja saadud raha kasutamisel. Ma pean silmas nii kõiksugu kahtlaseid tehinguid, võõra raha annetamist kui ka ülemõistuse kalleid valimiskampaaniaid. Erakondade rahastamise korra muutmine on möödapääsmatu, sest Eesti rahva soovid ei ole ignoreerimiseks, vaid täitmiseks. Seda on mõistnud suur osa poliitikuid ja sealhulgas ka mitmed Riigikogu liikmed, kes julgevad täna avaldada seisukohti, mis ei lähe kokku partei põhiliiniga.

Rahastamise küsimusi tuleb vaadata terviklikult. Kokkuleppele peame jõudma nii valimiskuludele ülempiiri seadmises, riigieelarvest saadava raha jaotamise korras kui ka annetuste küsimuses. Kõik erakonnad ja poliitikud toetavad vähemalt sõnades valimiskampaaniate sisulisemaks muutmist ning era- ja ärihuvide vähendamist riigijuhtimisel. Nüüd on vaja sõnadest tegudeni jõuda.

Rahva usaldust poliitikute vastu ei aita tõsta viited eurobaromeetri uuringutele ega jutud mingisugustest parteidevastastest vandenõudest. Kõigil tänastel erakondadel tuleb teha sisulisi muudatusi erakonna poliitikas ja vähemalt kaaluda uuendusi ka juhtkonnas. Vastasel korral jätkub rahva võõrandumine riigist.

Tänased noored ei seo oma elu Eestiga, kui nad leiavad, et riiki juhivad omakasupüüdlikud ja rahva arvamust ignoreerivad poliitikud. Samamoodi ei naase kodumaale siit lahkunud inimesed, kui neil puudub usk Eesti tulevikku.

Kõik Eesti erakonnad, riigi- ja kohalike omavalitsuste juhid peavad vaatama peeglisse ja küsima endalt, kas nad on oma tegevuses alati juhindunud Eesti riigi ja rahva huvidest. Meil tuleb ühiselt pingutada, et muuta poliitika inimlähedasemaks ja ausamaks ning seeläbi taastada rahva usk oma kodumaasse. Sajad tuhanded vaprad Eesti elanikud ei osalenud öistel laulupidudel ja Balti ketis selleks, et nende järeltulijad pettununa siit riigist lahkuksid.

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0