Veebipäevik

Kõne ESMi eelnõu teisel lugemisel Riigikogu saalis

neljapäev, 30. august 2012

Austatud Riigikogu esimees!

Head ametikaaslased!

Euroopa Stabiilsusmehhanism on läbi selle suve olnud üks kõige põletavam poliitiline teema. See on puudutanud oma igapäevast tööd tegevat inimest maal ja linnas ning ka kõiki Riigikogu liikmeid. Üsna väheseid on see teema ükskõikseks jätnud ning seda arusaadavalt. Suur summa tuleb mõne aasta jooksul sisse maksta, väga mahukas garantii anda ning ikkagi jäävad lõputud küsimused. Usun, et me praktiliselt kõik oleme selle suve jooksul kuulnud ja pidanud vastama küsimusele - miks Eesti toetab endast oluliselt rikkamaid riike? Kindlasti on see küsimus siiras ja arusaadav. Võime ju öelda, et üheltpoolt meil ei ole suuri probleeme oma fiskaalpoliitikaga, kuid teisalt defitsiiti ja vajadust eelarveliste ressursside järele on paljudes sektorites.

Antud eelnõu vastuvõtmisel saab Eesti endale 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse, millest 148,8 miljonit eurot läheb käiku sissemakstava kapitalina. Me võime siin arutada, kui suur on tõenäosus, et see kohustus pöördub täies ulatuses täitmisele meie vastu, kuid Eestil tuleb igal juhul arvestada kõige halvema stsenaariumiga ehk garantii täitmisele pöördumisega. Seda, et selliste mustade stsenaariumitega tuleb majanduses tõsiselt arvestada on meile õpetanud viimased aastad. Ettearvamatusi ja üllatusi, kahjuks negatiivses võtmes, on olnud nii era- kui ka riigisektoris. Seega on endiselt puudu vastus küsimusele nii opositsioonil kui ka koalitsioonil, kelle või mille arvelt see raha võetakse.

Kindlasti on omaette küsimus oma laenuvõime ärakasutamine võõraste riikide abistamiseks. Seda laenuvõimet oleks võimalik kasutada oma riigis vajalike investeeringute tegemiseks ja Eesti inimeste eluolu parandamiseks. Väga paljud rahvale antud lubadused on meil jäänud kriisiaastatel täitmata. Näiteks on miinimumpalk viimase nelja aasta jooksul suurenenud vaid 12 eurot ning hinnatõus on olnud selgelt kiirem kui keskmise palga tõus.

Kohati on mul kummaline vaadata, kuidas ESMi kõige suuremad toetajad on liberaalse turumajanduse pooldajad, kes peaksid uskuma, et turg ise lahendab kõik probleemid ning riikide sekkumine sellises olukorras on vale. Erinevad reitinguagentuurid on abivajavate riikide kohta andnud küllaltki negatiivse hinnangu. Võlakirjaturud on andnud selge hinnangu nende riikide jätkusuutlikkuse kohta läbi kõrgete võlakirja intressimäärade, mis on olnud kohati lausa kahekohalised. Euroopa Keskpanga teostatavad probleemsete riikide võlakirjade ostud järelturult on vägagi kahtlase väärtusega ning balansseerivad hea maitse piiril.

Olukord, kuhu me oleme tänaseks jõudnud, on tekkinud puudulike sanktsioonide tõttu. 1997. aastal võeti Amsterdamis vastu Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis pidi tagama, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi fiskaaldistsipliini hoidmiseks ka pärast ühisraha kasutusele võtmist. See tähendab, et Maastrichti kriteeriumeid peab riik täitma ka pärast euroalaga liitumist. Reaalsuses on aga tekkinud olukord, kus riike karistatakse ainult siis, kui nad veel ei ole euroala liikmed. Neil lihtsalt ei lasta euroga liituda. Kui aga riik on juba jala ukse vahelt sisse saanud, ei huvita see enam kedagi. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Lubage mul seda viimast lauset korrata: Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinedes. Neist kriteeriumitest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma. Näib nii, et tegemist on küll üsna lihtsate, kuid samas väga distsiplineerivate kriteeriumitega. Neid täites ei oleks eurotsoonis kindlasti täna sellist kriisi ja ka valestimõistmist.

Positiivne on, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus on tänaseks teiseks lugemiseks oluliselt muutunud. Siinkohal ma tahaksin fraktsiooni nimel tänada rahanduskomisjoni esimeest ning IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud töö eest. Tänu nendega toimunud koostööle on välistatud võimalus, et Riigikogu muutuks Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu vastu võtmisel programmitud robotiks. Tehtud töö tulemusena on tagatud, et ESMiga seotud rahalisi otsuseid arutab Riigikogu täiskogu ning seeläbi on kaasatud siseriiklikku menetlusprotsessi võimalikult laiapõhjaline esinduskogu.

Keskerakonna fraktsioon saavutas oma muudatusettepanekutega selle, et ESMis osalemisega ei riku valitsuskoalitsioon Eesti Vabariigi Põhiseadust, meie riigi alustala. Vastasel juhul olnuks Eesti Põhiseadusega küsitavas kooskõlas olukord, kus komisjon väljendab Riigikogu seisukohti, ilma et Riigikogul oleks õiguslik võimalus selles küsimuses seisukohti võtta. Samuti tekib rahandusministril kohustus anda Riigikogu istungil igal aastal ülevaade antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis. Selle muudatusega tagatakse Riigikogu kaasatus.

Küll aga ei ole muutunud Keskerakonna fraktsiooni seisukoht Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu sisu osas. Leiame jätkuvalt, et tuhat eurot kohustust iga Eestis elava inimese kohta on koorem, mida Eesti ei peaks endale võtma. Nii nagu eraisik ei tohiks endale võtta ülejõu käivaid kohustusi, ei tohi ka riik võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt.

Tänan!

kommentaare: 0

Tule 1. septembril Jüri Ratase jalgrattavõistlusele!

teisipäev, 14. august 2012

Jüri Ratas kutsub kõiki huvilisi koos oma perega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel – äJüri Ratase VIII jalgrattavõistluselü. Üritus on kõigile tasuta.

Võistlus toimub 1. septembril Pirita Velodroomil, Rummu tee 5. Võistluse algus on kell 11.00. Eelregistreerimine kestab 29. augustini, kohapeal saab registreerida võistluspäeval 9.00 – 10.20. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikidel distantsidel.

Täpne info ja registreerimine: http://www.ratas.ee/voistlus/

Võimalusel kindlasti kasutada eelregistreerimist!

Võitjatele on auhinnad naiste ja meeste arvestuses. Tillu- ja lastesõidus ning ratastoolisõidus saavad kõik lõpetajad väikese meene ja medali. Perearvestuses loositakse välja Tallinki perereis Rootsi. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kaks jalgratast. Esimesed 500 lõpetajat saavad medali.

Tavaks saanult on ka sellel aastal kohal Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto.

Jüri Ratase jalgrattavõistlus toimub juba kaheksandat korda. Eelmisel aastal oli võistlusel üle neljasaja osaleja.

Võistlust aitavad korraldada: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Selver AS, AS KH Energia-Konsult, Lemminkäinen Eesti AS, Sportland, Tridens AS, Eesti Kultuurkapital, AS Põltsamaa Felix, Jeti jäähall, Harju tänava Uisuplats, AS Tallink Grupp, Hasartmängumaksu nõukogu, Valio Eesti AS, Sony Center, AS G4S Eesti, MTÜ Operation Lifesaver Estonia, AS Eesti Post, AS Leibur, AS Balbiino.

 

Võistlusest:

·         Ratastoolisõit 1,2 km

·         Tillusõit (kuni 6-aastased), distants 450 m

·         Lastesõit (vanuses 7 – 12 aastat), distants 2 km

·         Naised, distants 10 km

·         Mehed, distants 10 km

·         Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus)

 

Jalgrattavõistluse programm

·         9:00 – 10:20 kohapeal registreerimine;

·         9:00 – 10:20 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;

·         11:00 – võistluste avamine;

·         11:15 – Ratastoolisõit;

·         11:40 – tillusõit 450m;

·         11:55 – lastesõit 2km;

·         12:15 – naiste ja meeste sõit 10km;

·         13:15 – autasustamine ja loosimine;

·         13:30 – võistluste lõpetamine.

kommentaare: 0

Kõne ESMi eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu saalis

kolmapäev, 8. august 2012

Auväärt eesistuja!

Head ametikaaslased!

Täna arutame Riigikogu suures saalis Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadust. Tegemist on väga olulise küsimusega, millega ei võta endale kohustusi mitte ainult praegu võimul olev Valitsus, vaid selle seadusega võetakse kohustused ka järgmistele valitsustele.

Niivõrd olulised otsused võtavad aega, sest neid tuleb kaaluda igast küljest ning erinevate nurkade alt. 12. märtsil pöördus õiguskantsler Indrek Teder Riigikohtu poole taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012. aastal alla kirjutatud Euroopa Stabiilsusmehhanismi artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. ESMi lepingu artikli 4 lõige 4 lubab otsuste vastuvõtmiseks kasutada kiirmenetlust, mille korral on otsuse vastuvõtmiseks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85% antud häältest. See tähendab, et 6 suurimat riiki saavad hoolimata teiste vastuseisust kiirmenetluse korral oma soovid läbi suruda. Nendeks kuueks riigiks on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Belgia ja Holland, kes omavad kokku 86,5% ESMi aktsiakapitalist.

Riigikohtu 12. juuli otsuses leiti, et ESML artikli 4 lõige 4 riivab Riigikogu finantspädevust, kuid riivet õigustas kümne riigikohtuniku arvates ESMist lähtuv stabiilne majanduskeskkond, mis on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks. Sisuliselt lähtusid need kümme kohtunikku iidsest diplomaatia juhisest – eesmärk pühitseb abinõu. Üheksa riigikohtunikku jäid vastupidisele seisukohale, ehk pidasid Euroopa Stabiilsusmehhanismi artikli 4 lõiget 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks hoiatas Riigikohus, et 2003. aastal läbi viidud seni viimasel rahvahääletusel antud mandaat hakkab ammenduma ja rahvas pole andnud nõusolekut delegeerida piiramatult Eesti pädevust Euroopa Liidule.

Sarnaseid kohtuvaidlusi on ka teistes liikmesriikides. Näiteks Saksamaa liidupõhiseaduskohus teeb otsuse Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM-i kohta alles 12. septembril.

Eesti osalus ESMis on 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot tuleb maksta sisse reaalses rahas ning sellele lisandub sissenõutav kapital kuni 1,1532 miljardit eurot, mis võib pöörduda täitmisele Eesti vastu. Tegemist on väga suure summaga, mis tuleb Eesti maksumaksjate rahakotist. Seejuures suureneb 2023. aastal meie panus ESMis veel kolmandiku võrra. Olukorras, kus Eesti riigivõlg on küll ainult 6,6%, kuid meie lastetoetus on 19 eurot kuus, keskmine vanaduspension 318 eurot kuus ja suhtelisuses vaesuse elab viiendik rahvastikust on arusaadav, et paljud Eesti inimesed suhtuvad kriitiliselt meist rikkamatele riikidele laenamisse.

Täna arutlusel olev eelnõu ütleb, et ESM-ile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves ning pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Käesoleval aastal peab Eesti maksma reaalses rahas ESMi 59,52 miljonit eurot. Sellest pool on 2012. aasta riigieelarves ettenähtud, kuid teine pool on veel lahtine.

ESMi eelkäija EFSF pidi olema tulekahjukustutaja ja ESM pidi hakkama tegelema sisuliste probleemide lahendamistega. Paraku tundub, et tegelikult pole sisuliste probleemideni siiani jõutud. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinedes. Neist kriteeriumitest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma.

Küsimusi tekitab ka ESMi siseriikliku menetluse käsitlus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et niivõrd olulisi otsuseid ei saa teha ainult Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid sellised otsused tuleb langetada Riigikogu täiskogu istungitel, et tagada arutelu maksimaalselt võimalik esindatus ja läbipaistvus.

Lisaks oleme seisukohal, et ühes eelnõus ei peaks olema koos välislepingu ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine. Meie soov on, et antud eelnõu lahutatakse kaheks, kus ühega ratifitseeritakse ESM ja teine eelnõu korraldaks siseriiklikku rakendamist. Sellest tulenevalt teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 254 I lugemisel tagasi lükata. 

Tänan!

 

kommentaare: 0

Minu kõne Keskerakonna XVI Kongressil

laupäev, 5. november 2016

Head erakonnakaaslased! Lugupeetud külalised!

Õnnitlen südamest meid kõiki erakonna juubeli puhul. Rahvarinde ideaalidest võrsunud Keskerakond on veerand sajandit seisnud iga Eesti inimese eest. Meie erilise tänu ja tunnustuse on ära teeninud kakssada neli julget meest ja naist, kes Keskerakonna asutasid. Aitäh teile! Olen uhke, et paljud auväärt asutajaliikmed on täna meie seas.

Sügav kummardus erakonna esimehe Edgar Savisaare ees, kes on Keskerakonda asutamisest peale vedanud. Edgar, Sinu panus Eesti iseseisvuse taastamisel ja meie riigi ülesehitamisel on hindamatu. Oled kirjutatud suurte tähtedega Eesti poliitika ajalukku. Loodan ja usun, et Savisaare poliitikutee Keskerakonnas kestab kindlalt edasi.

Head mõttekaaslased!

Oleme näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid alati ühtsena edasi liikunud. Keskerakond ei ole ajutine projekt.  Oleme siin, et jääda.

Meie järjepidevust iseloomustab riigimees Jaan Tõnissoni mõte: "Vaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi." Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja kogukondade ühendamine on meie riiki edasiviivad aated, millest Keskerakond ei tagane.

Austatud delegaadid!

Tänan piirkondi ja kogusid, kes on esitanud mind esimehe kohale. Tänan ja tunnustan kõiki kandidaate ja nende toetajaid. Konkurents on edasiviiv jõud.

Ma ei kandideeri Keskerakonna juhiks, et kaptenina laeva kurssi muuta. Kandideerin, sest tunnen vastutust erakonnakaaslaste ja valijate ees. Meie peale loodavad inimesed nii Abjal, Põltsamaal kui ka Paide linnas. Alatskivil, Suure-Jaanis ja Väike-Maarja vallas. Kogu Eestis.

Pean kurvastama konkurente, kes on üles loetlenud, mida kõike peab Keskerakond nüüd teisiti tegema ning kellest loobuma.

Kinnitan teile üheselt – Keskerakond ei paindu ega murdu.  Meie programmilised raamid on terasest.

Lähtume alati erakonnaliikmete ja valijate ootustest. Mitte kellelgi pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu meile otsuseid ette dikteerida.

Head saalisviibijad!

Keskerakond on väärt erakond. Aga ka parimat asja saab veel paremaks teha. Toon välja neli olulist valdkonda, kus soovin meie organisatsiooni arendada:

1) Keskerakonna juhtimine peab muutuma selgeks ja laiapõhjaliseks. Toetan aktiivset erakonnasisest diskussiooni ning sisevalimiste kasutamist.

2) Rahaasjad peavad olema korras ja läbipaistvad. Üle jõu käivad kampaaniad ning garantiikirjad jäägu minevikku.

3) Meie piirkonnad ja kogud väärivad suuremat toetust. Kasvama peab rahaline abi ning erakonna juhtide tugi. Tunnustan kõiki liikmeid, kes panustavad läbi osakondade ja piirkondade, Seenioride kogu, Noortekogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu, Kultuurikogu ja teiste ühenduste.

4) Vajame rohkem koostööd. Valimiste võitmine on ülioluline, kuid üksinda tegutsedes seame endale piirid. Toetan koostööd erakondadega, kellega saame oma programmi ellu viia.

Kallid sõbrad!

Hiina rahvatarkus ütleb: "Kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid." Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama:

1. Rahvastikukriisi lahendamine on meie prioriteet. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument nii kohalikul kui ka riigi tasandil peab lähtuma rahvaarvu kasvust ja inimeste heaolust.

2. Majanduse käivitamiseks toetame regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ning töökohtade loomist. Korrastada tuleb riigiettevõtete juhtimine ning ära teha vajalikud investeeringud. Kakskümmend viis aastat on räägitud neljarealisest Tallinn-Tartu maanteest, Rohuküla raudteest, Via Baltica väljaehitamisest ja Tallinna Linnahalli renoveerimisest. Aitab jutust! On aeg tegutseda.

3. Riigi ja omavalitsuste koostöös peab kaduma Suure ja Väikse Peetri mentaliteet. Vajame kohaliku tulubaasi taastamist, omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ning kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis.

4. Eesti maksusüsteem tuleb täielikult üle vaadata, mitte komakohti kohendada. Langetame madalapalgaliste maksukoormust ning lõpetame ettevõtluskasumi maksuvabalt väljaviimise.

5. Lubamatu on meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo, maailmavaate või teiste kriteeriumite alusel. Peame väärtustama iga inimest.

Head keskerakondlased!

Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõiki punkte viskama, aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on võita taas absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti.

Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus. Vastutus siin saalis viibijate, erakonnaliikmete ja toetajate ees. Vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Minu senine töökogemus, haridustee ning kuusteist aastat Keskerakonnas annavad mulle kindluse see väljakutse vastu võtta. Samastun president Arnold Rüütli öelduga: "Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud."

Keskerakond on ja jääb minu koduerakonnaks. Sõltumata kongressi tulemustest ei tee mina oma nimelist valimisliitu ega uut erakonda.

Keskerakond on alati olnud erakond, kuhu tullakse. Kahjuks ka erakond, kust minnakse. Anname endast parima, et seekord läheks teisiti. Lõpetame jutud leeridest ning lähme edasi ühtse meeskonnana. Vajame kõiki liikmeid ning uusi liitujaid ja toetajaid.

Meie seas pole "omasid" ja "võõraid" ega üleliigseid inimesi. Keskerakond on meie kõigi erakond!

Edu ja jõudu Keskerakonnale ning Eesti riigile.

Tänan!

kommentaare: 0

Pöördumine Eesti inimeste ja erakonnakaaslaste poole

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Eesti Keskerakond jõudis 12. oktoobril olulise teetähiseni – Rahvarindest võrsunud erakond tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Keskerakond ei ole ajutine projekt. Oleme tulnud Eesti poliitikasse, et jääda. Solidaarsus, iga inimese eest seismine ja ühiskonna liitmine on olnud Keskerakonna alusväärtused kõik need kakskümmend viis aastat. Nii peab see olema ka viie, kümne ja kahekümne viie aasta pärast.

Olen otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale, sest soovin tuua põhimõttelisi muutusi Eesti poliitikasse. Soovin anda oma panuse Keskerakonna programmi elluviimiseks riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kogu Eestis. Inimesed ootavad sotsiaalsemat ja õiglasemat poliitikat, uusi algatusi ning julgust vajalikke otsuseid langetada. Eesti Keskerakonna põhimõtted pakuvad selget alternatiivi tänasele ummikseisule.

Eesti inimesed ootavad uut poliitikat

Kahjuks on Keskerakond olnud ligi kümme aastat järjest opositsioonis. Seetõttu pole me saanud oma programmi riigitasandil ellu viia ning Eesti poliitika on muutunud liialt parempoolseks. Keskerakond võitis Riigikogu valimised viimati 2003. aastal ning paraku kuulume opositsiooni juba kolmandas järjestikuses parlamendi koosseisus. Meie eesmärk olgu kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ning uue laiapõhjalise valitsuse moodustamine.

- Eesti ühiskond vajab põhimõttelisi muutusi. Senise poliitika ebaõnnestumist ilmestab kõige selgemalt meie rahvaarvu jätkuv langus. Vabandavad jutud "kestlikkust kahanemisest" pole jätkusuutlikud ega paku lahendusi olukorra parandamiseks. Vajame terviklikku perepoliitikat, et tõsta sündide arvu. Vajame uusi töökohti ka väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades. Vajame lasteaedu, koole ja eluks vajalikke teenuseid kõikjal Eestis. Vajame riiki, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

- Oleme kuulunud Euroopa Liitu üle 12 aasta, kuid vahe Euroopa jõukamate riikidega on jätkuvalt ülisuur. See väljendub nii palkade ja pensionite osas kui ka tervelt elatud aastates. Euroopalik solidaarsus ning heaoluühiskond on jäänud kaugeks unistuseks. Olen veendunud, et Keskerakonna pakutav õiglasem maksu- ja sotsiaalpoliitika ning senisest märksa tugevam regionaalpoliitika aitavad Eesti elu edasi viia.

- Eesti edu alus on tugev ja ühtehoidev rahvas. Meie inimeste vastandamine rahvuse, vanuse, soo ja teiste kriteeriumite alusel peab lõppema. Riigijuhtide kohustus on kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte ühiskonna lõhestamise hinnaga odavat populaarsust taga ajada. Vajame selgeid muutusi ka kodakondsuspoliitikas, et kaasata kõiki Eesti arengusse panustavaid inimesi.

- Palju on räägitud rahva võõrandumisest riigijuhtimisest. Tegelikult on olukord vastupidine – poliitikud on võõrandunud Eesti rahvast. Oma arvamuse ainuõigeks pidamine, teisitimõtlejate allasurumine ning tagatubade kokkulepped on ohuks demokraatlikule riigikorraldusele. Vajame inimeste suuremat kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ning otseselt riigijuhtimisse. Seetõttu toetan presidendi otsevalimisi ning rahvaalgatuse seadustamist, mille eest peab Keskerakond jätkuvalt seisma. 

Eestimaa ja Keskerakonna tulevik on meie kätes

Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond ning meie edu tugineb kõigi liikmete ja toetajate panusele. Igaüks meist on pühendanud aega ja energiat keskerakondliku maailmavaate edendamiseks oma kodukohas ja riigis tervikuna. Selleks, et suudaksime Eestimaa arengus senisest rohkem kaasa rääkida, vajab meie organisatsioon üleriigiliselt tõsist tööd ja tugevdamist.

- Keskerakonna juhtimine peab muutuma laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks. Siinkohal näen olulist rolli erakonna kõigi liikmete kaasamisel. Toetan aktiivset sisevalimiste ja küsitluste kasutamist erakonna valimisnimekirjade koostamisel ning erakonna poliitiliste põhimõtete kujundamisel. Meie liikmeskond tervikuna teab alati kõige paremini, millist poliitikat erakonna toetajad ootavad.

- Keskerakonna piirkonnad ootavad õigustatult senisest suuremat tuge. Ma pean silmas nii rahalisi võimalusi kui ka erakonna juhtide isiklikku panustamist meie maailmavaate tutvustamiseks igas Eesti omavalitsuses. Keskerakond peab olema nähtav kogu Eestis – Tallinnast ja Tartust kuni Sõrve sääre ja Piirissaareni.

- Ainult tugeva üleriigilise organisatsiooni toel suudame võita järgmised kohalikud valimised. Meil tuleb taas saavutada enamus Tallinna Linnavolikogus ning parandada Keskerakonna positsiooni võimalikult paljudes Eestimaa omavalitsustes. Väga paljud inimesed kogu Eestis loodavad just meie peale.

- Tõsist tähelepanu vajavad ka Keskerakonna erinevad kogud – Seenioride kogu, Roheliste kogu, Naiskogu KENA, Omavalitsuskogu, Õpetajate kogu jt. Aktiivsete inimeste ning erakonna büroo ja juhtkonna toel peame muutma erakonna kogud olulisteks koostööpartneriteks vastavates poliitikavaldkondades. Keskerakonna juhtkonna kohustus on toetada kõigi seniste ja loodavate kogude arengut.

- Erilist tähelepanu vajab Keskerakonna Noortekogu ja selle tegevuse laiendamine kõigis Eesti maakondades. Noored on meie tulevik ja just Keskerakonna Noortekogu toel on poliitikasse tulnud väga palju teotahtelisi ja aktiivseid inimesi.

- Meil tuleb laiendada ja elavdada volikogu komisjonide tööd. See on koht, kus töötatakse välja Keskerakonna pikaajalisi seisukohti ning arutatakse ka päevapoliitilisi küsimusi. Volikogu komisjonide kaudu võiks tulla märksa rohkem soovitusi ja avaldusi, mis on aluseks Keskerakonna esindajate tööle Riigikogus ja kohalikes omavalitsustes. 

- Korras rahaasjad on iga tõsiseltvõetava erakonna möödapääsmatuks eelduseks. Segadused ja ootamatud tagasilöögid finantsdistsipliini järgimisel ning juhatuse kinnitatud eelarve täitmisel peavad jääma minevikku. Rahaasjade eest vastutavad ennekõike erakonna esimees ja peasekretär, kuid laiemalt kogu juhatus.

- Toetan eraldi vanematekogu loomist erakonna väärikate liikmete kogemuste ja mõtete paremaks kaasamiseks Keskerakonna juhtimisse. Vanematekogu roll oleks erakonna esimehe ja teiste juhtorganite nõustamine ning tasakaalukate lahenduste pakkumine keerulistel aegadel.

Keskerakonna kongressist ja "leeridest"

Olen tänulik kõigile Keskerakonna liikmetele ja piirkondadele, kes on teinud mulle ettepaneku kandideerida Keskerakonna esimeheks. Annan endast parima, et mulle pandud usaldust õigustada.

Rõhutan veelkord, et ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks, et au ja kuulsust võita. Poliitika on valdkond, kus tuleb alati seada esikohale Eesti riigi ja rahva huvid. Minu eesmärk on, et Keskerakond suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida nii täna ja homme kui ka viie, kümne ning kahekümne viie aasta pärast.

Palun lõpetame jutu erinevatest leeridest ja konkureerivatest meeskondadest. Keskerakonnas ei ole äomasidü ja ävõõraidü ning kohe kindlasti pole meie erakonnas üleliigseid inimesi. Austagem üksteist ja erinevaid seisukohti ning jäägem ka omavahel vaieldes alati viisakaks. Seisame ju tegelikult kõik samade põhimõtete eest.

Olen meeskonnamängija. Seda nii spordis kui ka tööelus. Minu soov ja eesmärk on minna edasi ühtse Keskerakonna koondisega, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad panustada erakonna ja Eestimaa tulevikku.

Jüri Ratas

kommentaare: 0

Riigi ja omavalitsuste tööjaotus tuleb paika panna

teisipäev, 4. oktoober 2016

Esinesin 4. oktoobril Eesti I Omavalitsuspäeval ettekandega riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuse teemal. Oma sõnavõtus rõhutasin, et haldusreformi käigus pole siiani omavalitsuste ja riigi rolli selgelt paika pandud.

Haldusreformi seadus sätestab ühe eesmärgina omavalitsuste võimekuse kasvu toetamise kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal on selgusetu, kas ja mil määral need teenused reformi tulemusel muutuvad. Kas riik usaldab omavalitsustele senisest suurema rolli gümnaasiumihariduse ja esmatasandi arstiabi korraldamisel? Millised saavad olema omavalitsuste võimalused ettevõtluse arendamise osas? Kas kõigile linnadele ja valdadele jäävad kehtima täpselt samad ülesanded või lähtutakse konkreetse omavalitsuse suurusest, asukohast ja võimekusest?

Sama oluline on subsidiaarsuse põhimõtte ehk lähimusprintsiibi järgimine. Kuidas tagada ühinenud või sundliidetud omavalitsuste äärealade elanikele vajalike teenuste kättesaadavus? Lahendusena pakutud osavaldade ning piirkondlike teenuskeskuste õigused ja rollid on vastuolulised ning siiani lõpuni selgeks rääkimata. Haldusreform peab aga andma selge panuse ääremaastumise pidurdamiseks.

Valitsuskoalitsioon ei saa piirduda ainult Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid peab välja töötama uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Vajame selget kokkulepet riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas Eesti elu kujundamisel ning seadusandliku baasi põhjalikku muutmist ja täiendamist. Loetletud küsimused tuleb kiiremas korras lahendada, sest vastasel juhul ei ole võimalik haldusreformi kohalikeks valimisteks lõpuni viia.

kommentaare: 0

Garantiikirjade andmine pole Keskerakonna asjaajamise viis

esmaspäev, 5. september 2016

Soovin ümber lükata Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone väite, nagu oleks garantiikirjade andmine Keskerakonna tavapärane asjaajamise viis. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, mille osas tuleb võimalikult kiiresti selgusele jõuda.

Kuulun Eesti Keskerakonda juba üle 16 aasta. Selle aja jooksul on erakonnal olnud üheksa erinevat juhatuse koosseisu ning neli peasekretäri. Oma kogemuse põhjal julgen kindlalt öelda, et laadsed garantiikirjad pole Keskerakonna tava ega laiemalt aktsepteeritud teguviis. Vastupidi, erakonnas valitseb kindel arusaam, et kõik suuremad finantskohustused tuleb läbi arutada kogu juhatusega.

Juhatuse liikme staatusega kaasneb lisaks õigustele ka väga suur vastutus oma erakonna ja valijate ees. On päevselge, et sadade tuhandete eurode üle ei tohi otsustada üksik juhatuse liige, isegi kui põhikiri seda teoreetiliselt võimaldab. Antud kahetsusväärne juhtum on negatiivseks pretsedendiks, mille valguses tuleb Keskerakonna Kongressil otsustada, kuidas juhatuse liikmete esindusõigust täpsustada.

Keskerakond on Eesti suurim ja kõrgeima toetajaskonnaga erakond. Kui me soovime oma valijate usaldust õigustada, siis peame olema eeskujulikud ja läbipaistvad ka oma rahaasjade korraldamisel. Segastel asjaoludel ning juhatuse enamuse teadmata väljastatud garantiikirjad ei vasta kindlasti Keskerakonna liikmete ega toetajate ootustele.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlusel sündis uus osalusrekord

esmaspäev, 29. august 2016

Pühapäeval, 28. augustil toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel kaheteistkümnes "Jüri Ratase jalgrattavõistlus". Kõigile rattahuvilistele suunatud kogupereüritusel startis kokku 770 osalejat viies erinevas kategoorias. Lisaks rattasõidule jagasid õpetussõnu ja infomaterjale Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Operation Lifesaver Estonia esindajad. Kohal olid ka Sportlandi rattatelk ning CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakool.

Pirita Velodroomi staadionile kogunes sadu peresid, lapsi ja täiskasvanuid. Olen väga õnnelik, et jalgrattasõit on jätkuvalt armastatud spordiala ning püstitasime taas uue osalusrekordi. Tunnustan kõiki rattahuvilisi, kes tulid üksi, pere või sõpradega värkes õhus sporti tegema. Tänan kümneid vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

Naiste seas võttis kindla esikoha Janelle Uibokand, teise koha saavutas Kelly Kalm ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis tihedas konkurentsis Erki Pütsep, talle järgnesid Helmet Tamkõrv ja Henno Puu. Kõik tulemused on üleval kodulehel: http://www.ratas.ee/index2.php?pid=16&id=18  

Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles tänavu 436 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli 7 osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 327 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ning teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, OÜ Utilitas OÜ Kristobal, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

kommentaare: 0

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus toimub juba sel pühapäeval

neljapäev, 25. august 2016

Kutsun Sind taas koos oma pere ja sõpradega osalema lõbusal ja sportlikul kogupereüritusel. 28. augustil 2016 toimub "Jüri Ratase XII jalgrattavõistlus", mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 25. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto. 

Kuna osalejate arv kasvab igal aastal, siis toimub tänavu võistlusmaterjalide väljastamine ka laupäeval, 27. augustil kell 11.00-15.00 Pirita Velodroomi jalgrattapoe kohal asuvas galeriis. Peahoone teisele korrusele pääseb vasakut kätt paiknevatest treppidest. Kõik sõitjad, kes oma stardimaterjalid juba laupäeval välja võtavad, võivad pühapäeval kohale tulla alles 10.45 Sparta soojendusvõimlemise ajaks. 

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse programm:

9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;
9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;
10.45 – 11.00 Sparta soojendusvõimlemine;
11.00 – võistluse avamine;
11.15 – Selveri Tibusõit;
11.30 – Jaffa Lastesõit
12.00 – ratastoolisõit 
12.05 – naiste ja meeste sõit
13.30 – autasustamine ja loosimine;

13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistluse distantsid:

Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
Jaffa Lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
Naised, distants 12,5km;
Mehed, distants 12,5km;
Ratastoolisõit 1,4km;

Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Jüri Ratase XII jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Maanteeamet.

Soovin tänada ja tunnustada hea koostöö eest kõiki ürituse partnereid, toetajaid ning vabatahtlikke, kelle toel on võistlus juba üksteist aastat toimunud.  

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniiri tulemused

esmaspäev, 30. mai 2016

Sel laupäeval toimus juba kuuendat korda Paul Kerese tänava maleturniir. Tänan südamest kõiki osalejaid ning korraldusmeeskonda. Heade koostööpartnerite ja suvise ilma toel sündis uus osalusrekord – mängima kogunes 190 malehuvilist, täpsemalt 115 täiskasvanut ja 75 last.

Tänavu on kõigi malesõprade ja Eesti spordi jaoks laiemalt väga tähendusrikas aasta. Kogu malemaailm tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, mistõttu kuulutas ka Rahvusvaheline Maleföderatsioon 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Paul Kerese tänava vabaõhu maleturniir andis oma tagasihoidliku panuse meie male suurkuju saavutuste ja elutöö mälestuseks.

Pilte üritusest saab näha siin: https://www.facebook.com/ratasjuri/photos/?tab=album&album_id=674526526018643

Kuni 12-aastaste arvestuses võitis Emil Laanemets, teise koha saavutas Marina Levchenko ja kolmandaks tuli Arseni Pronin. Täiskasvanute turniiri esikoha saavutas Tarvo Seeman, teise koha pälvis Henrik Haavamäe ning kolmanda koha Sergei Neff. Mõlema vanusegrupi parimad said auhinnad ning kõik osalejad väikse medali. Maleturniiri avasõnad ütles Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Täpsemad tulemused on üleval Maleliidu kodulehel:

http://chess-results.com/tnr224044.aspx?lan=1&art=1&wi=821

http://chess-results.com/tnr224043.aspx?lan=1&art=1&wi=821

Paul Kerese tänava maleturniiri aitasid korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Eesti Maleliit, Paul Kerese Malemaja, Eesti Male Toetusühing, Hasartmängumaksu Nõukogu, Järve Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, G4S, Nõmme Sõõrikukohvik, Sportland, Tallinna Lauluväljak, Apollo, Harju tänava uisuplats, Peetri Pizza.

kommentaare: 0

Paul Kerese tänava maleturniir 2016

teisipäev, 10. mai 2016

Hea malesõber!

2011. aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas Paul Kerese tänava maleturniir, millest võttis osa 24 maletajat. Igal järgmisel kevadel on osalejate arv kasvanud ning eelmisel korral nautis värskes õhus maletamist juba 136 inimest.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub taas ühe üritusena Nõmme Kevade raames ning on suunatud osalejatele üle Eesti. Oodatud on kõik, kellel malemängu vastu huvi – nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad.

Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka kuni 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samaaegselt.

Käesoleval aastal toimub maleturniir 28. mail kell 11.00-16.00 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal, Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Paul Kerese tänava maleturniiri avasõnad ütleb Eesti kõige tuntuma ja teenekama maledünastia esindaja Merike Rõtova.

Eelregistreerimine on kohustuslik ja see kestab kuni 26. maini 2016. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 26. maiks 2016 meiliaadressil alina.tubli@riigikogu.ee. Registreerimiseks tuleb edastada järgnevad andmed: Ees- ja perenimi, Kategooria (kuni 12-aastased või täiskasvanud), Kontakt (e-mail, telefoninumber), Elukoht (omavalitsuse täpsusega). Lisa ka, kust said informatsiooni malevõistluse kohta (e-mail, Facebook, ajalehed, muu). Võid ära märkida ka oma maleklubi, reitingu ja muu täiendava info.

NB! Palume mängijatel kohale tulla hiljemalt 10.30 ja nimi ka kohapeal kirja panna.

Kõige austusega

Jüri Ratas

võistluse korraldaja

kommentaare: 0

Jüriöö pargi tuletornis süttigu tuli, kui riigilipp Toompeal langetatakse

pühapäev, 24. aprill 2016

Osalesin 23. aprillil Jüriöö ülestõusu 673. aastapäeva mälestusüritusel Jüriöö pargis. Mul on väga suur au, et Sõjamäel asuvasse parki istutati ka minu nimeline tamm teenete eest mälestuspargi rajamisel.

Oma sõnavõtus rõhutasin, et ligi seitsesada aastat tagasi toimunud julge vastuhakk suruti küll võõrvallutajate poolt maha, kuid mälestus meie esivanemate vaprusest ja vabadustahtest kestab tänaseni. Seesama tahe ja julgus oma saatust ise määrata on aidanud meie rahval kõigi raskuste kiuste püsima jääda ning toonud Eestile ka riikliku iseseisvuse. Ainult tänu meie esivanemate meelekindlusele ja teotahtele saime 23. aprillil tähistada ka Riigikogu 97. sünnipäeva.

Jüriöö park ühendab meie rahva ajalugu nüüdisajast Jüriöö mässu ning muistse vabadusvõitluseni välja. Seetõttu tegin Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku taastada väärikas traditsioon, et Jüriöö mälestuspargi tuletornis süttib tuli hetkel, mil langetatakse lipp Pika Hermanni tornis ning kustub taas Toompea hommikuse lipu heiskamise järel. See sümboliseeriks meie riikliku iseseisvuse ja ajaloolise pärandi olulisust ning lahutamatust.

Jüripäeval tähistasime ühtlasi neljandat korda veteranipäeva, mis on väärikas ja aastast-aastasse kasvav traditsioon. Veteraninädalal tunnustame vapraid mehi ja naisi, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel. Kaitseväelased ja kaitseliitlased on kodumaa patrioodid ning seisavad eesrindel iseseisva Eesti riigi ja rahva eest. Meie püha kohus on alati austada ja mälestada kaasmaalasi, kes on riskinud kõigega või andnud lausa oma elu õiglasema ja turvalisema maailma nimel.

kommentaare: 0

Jüri Ratase tänusõnad spordirahvale

reede, 15. aprill 2016

Tänan Teid kõiki põneva, sisuka ja edasiviiva debati eest. Eesti spordi sõlmprobleemid said laiapõhjaliselt läbi arutatud ning avalikkuse ette toodud. Nüüd tuleb asuda neid lahendama.

Tunnustan Urmas Sõõrumaad võidu puhul ning soovin talle palju jõudu ja edu Eesti Olümpiakomitee presidendi vastutusrikkas ametis. Samuti õnnitlen asepresidente Jüri Tamme ja Tõnu Tõnistet ning kõiki täitevkomitee ja esindajate kogu liikmeid. Olen veendunud, et Eesti sport sai väärika ja tegusa esindusmeeskonna.

Tänan südamest ka kõiki, kes mind presidendi kohale esitasid ja minu poolt hääletasid. Olen rahul, et suutsin oma toetajaskonda igas voorus kasvatada.

Kinnitan, et spordivaim minus ei ole kuskile kadunud. Luban jätkuvalt panustada Eesti spordielu hüvanguks Riigikogus ning Eesti Korvpalliliidu presidendina. Olen ka tulevikus avatud teie mõtetele, küsimustele ja ettepanekutele.

kommentaare: 0